Igatahes, võtsin 1500 mg paratsetamooli sisse ja püüan siiski kirjutada... - peamiselt sellepärast, et siis saab täna peavaluga ühele poole :D
Muidu lükkan kirjutamist edasi ja valutan nädal aega pead... :p
Mariga "tutvumise" eest olen tänulik Tikrile, kelle blogrollis oli Mari blog "Elu tahke toiduta".
Tavaliselt ma oma virtuaalsõprade blogrolle ei vaata, sest isver, ma olen juba leitud blogide lugemisega jännis ja pole uusi ja huvitavaid blogisid vaaaajaaaa.
Aga näe!, sinna vaatasin.
Mari oli selle blogi pidamise juba ammu lõpetanud, aga mina lugesin vanu tekste ja nautisin väga.
Lugesin, et Mari on ka Hallo, Kosmoses käinud, kui nii võib öelda :D (ma ei raatsi saatenime jutumärkidesse panna - jääb müstilisem! :p) ja uurisin ka isa käest, kas isa on kuulnud Marist.
Muidugi oli, ja isa luges ka Mari blogi - ilma et ta oleks aru saanud, et see ongi BLOGI.
Igatahes on Mari sestpeale meie kodus ikka jututeemaks olnud, kuigi ma pean ütlema, et minu kiusamiseks nimetab VT teda järjekindlalt: "Ah-See-Pornostaar-Või?" :D
Igatahes, ilma et ma päevade või nüüd isegi nädalate kaupa telekat avaks ja iial telekava loeks, sattusin ma Marile ka telekas pidevalt peale :D - tõesti hämmastav!
Hakkasin mõtlema, kui tore oleks, kui ta oma sõnumid raamatusse paneks ja - paar-kolm nädalat hiljem kuulsin, et raamat on valmis ja tuleb kohe müüki!!! 'o'
Loomulikult soovisin selle endale lausa osta, mitte laenutamas käia...
Raamatus on varasematest esinemistest ja kirjutistest tuttavaid lugusid läbisegi uutega.
Huvitav oli lugeda tema lapsepõlvest, et ta juba lapsena mõtles heledatest ja hallidest olekutest ja mõtetest. Ja kes meist ei tahaks elada maailmas, kus kaotatud sõrme asemele kasvab uus, sääsed ei kiusa, päike paistab pea kohal ja keha valmistab endale kogu vajaliku sooja ilma, et selleks isegi süüa oleks vaja või riideid kanda? Usun ka, et me peaksime söömise ajal keskenduma toidule ja tänule - nii toidab see söök meid paremini. Ka see on tõsi, et me võiksime tänulikumad olla pea igas elu valdkonnas ja vähem endastmõistatavaks pidada oma keha, tervist, sõpru, toitu ja mida kõike veel. Tänu ja tähelepanu - neis on meie kiires maailmas tõepoolest puudus. Ka on võrratu see, kuidas Mari loodust armastab ja sellega ühes elab, taimede ja loomadega räägib ning haldjaid ja ingleid kohtab :)
Tema tahke toiduta eluviis on andnud talle nii tugeva tervise, et ta ujub jääaugus ja peseb end õues külma veega - brrr! :D
Ma olen ikka öelnud, et ma oleksin kindlasti pigem näljas kui külmetaksin, aga näed - Mari ei söö ega külmeta! Oi, kui ihaldusväärne seisund! :)
Kriitikast nii palju, et Mari ütleb, et pole vaja rääkida halbadest asjadest nagu sõjast Ukrainas, ja kui me jagame vastavaid artikleid, siis me pöörame tähelepanu halvale poolele ja seetõttu see halb kasvab. Kuid me teeme seda hoolivusest ju. Kas see siis üldse ei loe? Kas Ukrainal läheb paremini, kui me ei teagi, et seal inimesi tapetakse ja poliitikale keeratakse (sri!)
Ja hoolivast kriitikast ei pääse ka Mari ise, näiteks kas teile ei tundu, et SEDA oleks saanud ilusamini ja hoolivamalt öelda:
Tuua laps ilmale linnas, mis on elutu ja surmav, hävingule keskendunud ja sellele määratud, on lapse suhtes kuritegu./Hello, fellow criminals! - wink-wink! /
Või kas SEE pole hirmutamine:
Me võiksime tänada tumedaid jõudusid kui õpetajat, kes annab meile materjali, millega töötada, valikud, et saaksime teha õigeid ja häid otsuseid. Aga kui inimene on eemaldunud Jumalast, muutub ta hoopis ise materjaliks, millega tumedad jõud töötavad.
Sealsamas tunnustan tema julgust nii kategoorilisel moel muistse-traditsioonilise eluviisi eest võidelda. Eks see ole tunnetuse küsimus... ka mina arvan, et naine teostab end kõige paremini ja vajalikumana kodus, kuid annan endale aru, et see on nii ainult selle pärast, et mina juhtumisi teen seda. Ma ei saagi neid asju teisiti tunnetada, kuna minu olemus praeguses elus on selline. Kuid tean, et igaüks otsib seda kohta, kus tema panus on kõige silmapaistvam ja kus ta teeb kõige suurema rõõmuga ja kõige rohkem, ehk kus ta suudab end avaldada. Igaüks otsib seda oma nišši ja õige on.
Julge mõtteavalduse näide:
Riskigrupis on ka ebaloomulikud ja kunstlikud viljastamised, nn katseklaasilapsed, kes viljastatakse väljaspool ema. Nad on energeetiliselt eikellegi lapsed ning selliseid kehasid püüavad olendid teistest maailmadest. Kunstliku viljastamisega toimub hinge kehasse tõmbamine vägivaldselt ning jumaliku unistuse vastaselt. Selliste juhtumite vältimiseks ongi väga oluline hoida puhtust oma kehas ja mõtetes ning tõsta oma sagedust igal võimalikul viisil. Hoiduda ebaloomulikest viljastamistest ning mitte mängida hingedega.
No vaat, selle ülaltoodud lõigu puhul võiks ka öelda, et selline jutt hirmutab ja kurvastab inimesi, mõningaid.
Samas, mina juhtumisi arvan ka halvasti laboriviljastumistest ja organidoonorlusest. Arvan ka, et ei tohi niimoodi energiatega mängida ja energiakehadest tükke välja hakkida; kardan, et see teeb järgmise kehastuse räbalamaks. Pahameelt tekitav sõnum, muidugi, aga mis teha? Muidugi - sellest ei pea rääkima. Milleks rääkida, kui keegi ei küsi? Ja küsivad ainult need, kellel endal on tugev arvamus :)
Mari elab kaitstult inglite, haldjate ja ükssarvikute maailmas. Kui ta räägib, siis nii pehmelt, et ma ei suuda kujutleda kedagi tema peale solvumas. Selge on see, et ta elab helges maailmas ja oma raamatuga sirutab ta abikäe meie, madalamal ukerdajate poole.
Veel mõned mõtteavaldused:
*Naiseliku õrnuse hävitajad on võrdõiguslikkuse pealesurumine, rikkaid mehi otsivate naiste halvustamine, naiste sund astuda suhtes esimesi samme ja isegi ise abieluettepanekuid tegema! Kõik see, mille pärast naisi halvustatakse, on tegelikult sügavalt naiselik. Naised ei peaks end süüdistama ega häbenema nende asjade pärast, sest need on naise loomuses. Samamoodi ei pea mees häbenema, et ta pilku püüavad kõige kaunimad naised, sest meest inspireerib ilu. Naise keha ilu on looduse päevane ja öine salalikkus, päike ja sulahõbedast kuu. Naine otsib alateadlikult rikast meest, kes suudaks tema eest hoolitseda - ta ei otsi selles mehes raha, vaid tajub temast hoovavat külluse loomise energiat. Naised armuvad meestesse, kellega tunnevad end kaitstuna ja kindlana.
*Mees vajab õrna naist, kes vajab mehe kaitset, mis toidaks mehe füüsilist ja vaimset tugevust. Mehe ülesanne on naist kaitsta ja tema eest hoolitseda. Mida võimukam tahab olla naine, seda mehelikumaks ta muutub ka välimuselt, sellistel naistel hakkavad isegi vuntsid kasvama ja nende keha muutub mehelikult tugevaks. Naiselik naine äratab mehes romantilised tunded. Mida vähem on naises naiselikkust ehk mida vähem täidab ta oma jumalikke ülesandeid hoolitseda oma mehe, kodu ja laste eest ning mida rohkem püüab ta olla oma mehega võrdne, seda enam kaovad mehes romantilised tunded. Sel hetkel kaob suhetes tasakaal ja harmoonia, tekivad arusaamatused ja tülid. Mees on juht, ja kui naine võtab mehelt juhtimise, kaotab mees oma autoriteedi ning loomulikud instinktid.
Mina juhtumisi olen nende lõikudega nõus. Aga - ei saa ju oma varjust üle hüpata. Kui mul pole oskust olla see ilmeline naine ja tõmmata enda poole seda imelist meest, siis tuleb ju leida pere toimimiseks võimalikult hea viis. Nii ongi iga pere täpselt selline nagu saab ja peab. Ma ei saa otsustada täiuslikuks naiseks hakata nagu ma ei saa otsustada mustanahaliseks hakata. Kes usub taassündidesse (nagu Mari ja mina), neil on lihtne - pisitasa, nõks nõksu haaval koged ja õpid ja kunagi ikka - oled nii ideaalne, et leiad selle ideaalse partneri. Ja mõnes mõttes on meil nagunii alati meile ideaalsed partnerid või ideaalne üksindus, aga see läheb juba liiga vuudu-uuduks...
Kui suhted sakivad, siis kogu süü on naistel, sest nemad oma headusega mõjutavad meest. Kui ei mõjuta, siis pole piisavalt head. Aga see pole asi, mille peale solvuda... Areng ju alles käib, eks! Me siin oleme kõik inimesed, mitte inglid või bodhisattvad.
Kuid pean ütlema, et jään huviga ootama, millal Mari omale mehe leiab, ja millise :).
*Inimese ülesanne Maal on pidevalt täita end aina suurema koguse valgusega. Kui elame tumedate mõtetega, vähendame enda valgust nii palju kuni me enam ei tunne sidet selle allikaga, Jumalaga. Mida suurem on meie südame ja mõtete puhtus, seda rohkem suurendame endas valguse hulka, kuni lõpuks valgusest täielikult läbi imbume. Me tajume Jumalat sellel määral, kui palju on meis temaga sarnanevaid omadusi. Kui me oleme pigem keskendunud egoismile, ei suuda me Jumalat üldse tajuda, sest meis pole temaga sarnasust.
Mulle väga meeldib ka raamat ise oma tahkel, füüsilisel kujul: kõvad kaaned, veidi kollakad lehed ja tumepruun (mitte must!) trükikiri - väga armas!
Olen mõelnud, et see on minu õnn - elada Mariga samal ajal, samal maal, samas keeleruumis...
25 kommentaari:
Vaadates selle lapsekese laia nägu ja tänaseks pea olematuks näljutatud keha, tekib kahtlus, kas ta mitte anoreksiat ei põe? Kuskil ta ju seletas, et tahke toiduta elades jäid tal päevad ära, selline sümptom on ka anoreksia korral. Äkki on see huugapuuga, mida ta kuulutab, tema viis oma haigusega toime tulla ja ellu jääda?
Lõin täna poes ta raamatu suvalisest kohast lahti ja seal oli lõik, mis oleks nagu esimese EV aegsest koduperenaiste õpikust maha kirjutatud. Ei tea, kas tohingi seda ütelda, et see tekst tegi mulle nalja. Ma ausalt üteldes imestan väga, et selle asjaga kaasa lähed, armas Karikate Emand, arvestades Sinu suurt lugemust ja head analüüsivõimet.
Ma ei oleks söandanud ise öelda, aga olen samuti üllatunud. Argpükslikult Yrdi selja taga küll.
Ära muretse, SK :)
Yrt,
kas ta tõesti tundub Sulle ära näljutatud? Mina vaatan ja imestan täpselt vastupidist, et on teine palja õhu ja päikese käes end rammusaks puukinud :D
Aga muu...
jah, inglitest ja ükssarvikutest ei oska ma midagi arvata. Võibolla on see metafooridega mäng esoteerikutest asjassepühendatutele :D
Kõike ei peagi uskuma, ja tegelikult üldse midagi ei peaks heast peast uskuma... mõned asjad kajavad lihtsalt ka enda sees vastu. See pole uskumajäämine vaid keegi kinnitab asju, mida isegi tajud, aga mida ei saa käega katsuda, esile tirida ja punaseks värvida.
Tõsi on, et ka mina tajun end elavat maailmas, kus meid tohutult tugevalt mõjutavad mitmesugused energiad, mis ei tule alati lähedalolevatest inimestest.
Ka tunnen, et taimedel on hinged, millega on võimalik suhelda...
Ja noh, armastusega valmistatud söök, tänuga söödud söök - selle headust tunneb igaüks, kes ainult viitsib, ausõna!
Neiu raamatuesitluse jäädvustustelt on näha kui kohutavalt kõhn ta on, kondid puha väljas. Nägu on tal jah ümarake vaatamata enda näljutamisele (see võib vabalt olla põhjus, et ta ennast üldse näljutama hakkas). Kaamera, muide, näitab alati inimesi väheke suurematena kui nad tegelikult on. Ega seda minu arvamust ei pea võtma ametliku diagnoosina:) Aga mu meelest on see ohtlik, et ta "söögita elu" propageerib.
Ta ei ela ju tegelikult metsas, vaid Tallinna kesklinnas. Mõni lõik tema raamatust on nagu Luule Viilmaa tekstidest maha kirjutatud, küllap on ta muudki lugenud, mille põhjal siis oma teose kokku pani. Turundada oskab see tüdruk ennast igatahes hästi.
Ahah, see söögita elu... Ainult vaimuhaige üritab seda järele teha, arvan ma. Ei usu, et noored neiud seda nüüd järgi tegema hakkavad. Senine trend - apelsinimahla sisse kastetud vatipatjade allaneelamine - on veel hullem kui mahlapaast, usun ma.
Aaa, ma ka mõtlesin, et kas mitte Luule Viilmaa hääl ei kosta sääl mõnelpool? :D
Hõmm, mis ma veel öelda tahtsin:
minu meelest pole see väga oluline, et iga Mari väide oleks tõde. Ta tutvustab meile maagilist maailma ja see on tore :)
Aga see, millises maailmas mina elan - see ei sõltu Marist vaid minu enda olemusest ja tajuvõimetest.
Nagu... praegu loen raamatut Stephen Hawkingist - no see konksus teadlane ratastoolis -, kes on füüsik ja kosmoloog. "Usun" ma tema jutust ju ikka ainult seda osa, millest ma aru saan ja mida minu mõistus ja kogemused kinnitavad.
Küll aga tean ma väga hästi, et paljud asjad, mis SH'le on selged nagu seebivesi, käivad suure kaarega üle minu arusaamisvõime piiride (kuigi füüsika mulle väga meeldis keskkoolis). Samamoodi tean, et kõik inimesed ei tunne asju/energiaid, mida tunnen mina - ja mina ka neid tõestada ei saa ja ongi kõik, ma ei saa ju oodata teistelt inimestelt, et nad mind usuksid, kui nad ise ei tunne!
Kui ma läheks oma psühhiaatri juurde ja ütleksin, et teate, olen jõudnud selgusele, et ma polegi labiilse psüühikaga depressiivne neurootik vaid hoopis empaat, siis tema ütleks kohe, et teate, proua, nüüd ma näen, et te olete ikka püstihull.
Ja polegi tähtis, kummal meist õigus ON. Õigus JÄÄB sellele, kellel on mõõdupuu, test või valem nähtuse mõõtmiseks. Aga on ka mõistatuslikumaid asju... igal ühel just niipalju, kui ta ise tahab :)
Me ei jõua kunagi kokkuleppele, milline see maailm tegelikult on ja ma ei kujuta ette, miks seda peakski vaja olema! :)
Selleks, et mingi asi meeldida saaks, ei pea tegelikult sellesse uskuma..
Võta kasvõi näiteks muinasjutud :)
Ja mu eesmärk ei ole selle väljaütlemisega mitte kedagi solvata. Tõsiselt.
Reet,
olen sama meelt.
Loodan ka, et keegi ei solvu :D
Ma küll ei saa aru, kuidas saakski selle peale solvuda :D
Aga see, et mina aru ei saa, ei tähenda midagi, nii et tuleb lihtsalt loota, et ei solvuta :P
Mina ei usu üldse kedagi ega midagi :) Või sis vähemalt seni, kuni ei ole antud ratsionaalne põhjendus ja ratsionaalne põhjendus minu jaoks on usaldatava meetodiga saadud info.
Aga ilukirjandus, sh ulme ja maagiline realism mulle ikka meeldivad. Kunst on üks teine asi lihtsalt.
Usun! ;)
Ma ei muretse. Äärmused on ainult pisut hirmutavad. Seejures olen aga Sinuga ühte meelt, et immutatud vatipatju on jätkuvalt lihtsam süüa, kui toda Haldjapiigat järgima hakata.
Ma olen millalgi selle neiu blogi sirvinud - väga naiselik. Minu tähelepanekute järgi läbivad paljud neiust naiseks sirguvad mingi esoteerilise etapi, millal tunnetatakse iseenda erilist erakordsust ja nn. vaimumaailma peidetud võimeid.
Reeglina see möödub kui argipäev hakkab nõudma oma. Mõnikord on aga enda loodud rollijoonis sedavõrd süsteemne, et inimene hakkabki uskuma selle süsteemi olemasolu. Isiksus seguneb tegelaskujuga ja hakkab elama päriselus elama väljamõeldisena. Seejuures pidevalt täiustades oma "süsteemi", unustamata ka pisidetaile - väline imago, sõnakasutus jms.
Kas see on halb ja oleks ehk põhjust muretsemiseks? Kindlasti mitte kui inimene tunneb ennast selles rollis hästi ja õndsalt. Muretsema paneks ehk see kui ümbritsevad inmesed, omad ja võõrad hakkaksid mängu ilu võtma tõesena.
Tänan suurepärase kommentaari eest, Hundi Ulg! :)
Arvan, et kogu seda (miks mitte heas mõttes) metsa-poole-kalduvat olukorda nõnda hinnata on õiglane.
Mari on selline tore ideaal nagu omal ajal oli Barbie nukk: alati puhas, kaunis, sõbralik, abivalmis, leidlik ja tragi.
Mingil hetkel saavad tüdrukud aru, et pole lootustki seda rolli välja mängida, ja poisid - et nad ei saa sellist tüdrukut omale naiseks. Tegemist on ikkagi lihtsalt nukuga.
Aga me võime ju ikka püüda olla kenad ja lahked; mõnikord tuleb ketšupiplekk pluusile ja tuju läheb pahaks - üldiselt tasub ju ikka hooliv ja kena olla.
Samamoodi Mariga. Mina pole suuteline kinnitama ega välistama ükssarvikute olemasolu kusagil Mari jalutuskäikudel. Samas tean ma, et mina ise tunnetan asju, mida mõni inimene ei tunneta; eelkõige emotsioone, või siis lihtsalt "halb koht"/"hea koht".
Sellepärast hoian ükssarvikute koha pealt oma suu kinni :D
Armastav ja mõttestatud suhe looduse, teiste inimeste ja iseendaga on võimalik, ja see on hea ideaal. On tore, et üks kaunis neiu inimestele seda võimalust meelde tuletab :)
Nii tore, et sa sellest teemast kirjutasid! Ma pole Mari raamatut veel lugenud, küll aga olen lugenud ta blogi ja jälgin FB-s tema tegmisi ja loen kirjutisi. Väga pönev on see tema maailm ja paneb mind üsna tihti erinevate asjade üle järelemötlema. ja see on ju hea, kui inimene veidi tempot maha vötab ja elu üle järgi mötleb.
Mulle Mari väga meeldib ja ma röömustan, et keegi sellist elu suudab elada.
Kuigi ka mina arvan sarnaselt nagu Hundi Ulg, et see on mingi nooruse etapp, kus kaldutakse kergesti äärmusesse.
Samuti olen möelnud, et Mari vend sai aastaid tagasi traagiliselt surma ja see tema tänane elu sobiks hästi trauma töötluseks, millesse ta kuidagi stoppama on jäänud ja on fanaatiliseks muutunud.
Ahsoo, muide, nägin eile õhtul Marist uusi pilte, ja ongi Yrdil õigus - nägu särab endiselt puhta täiskuuna, aga koivad-loivad on ikka väga peenikeseks jäänud... Samas anorektiliseks ma teda endiselt ei peaks... Ma ütleks inimese kohta anorektiline vist alles siis, kui küünarnukid ja põlved tunduvad suured punnid muu käe- ja jalarootsu küljes.
Mõnes mõttes on põnev olla nii ebakindel (oma Asjast arusaamise suutlikkuses), kui olen mina :D
Ma ei välistaks ei seda, et Haldjake peab dieeti välimuse pärast (et vältida topeltlõua teket näiteks), ega ka seda, et ta kohtab metsas haldjaid ja printse.
Ikkagi on ta armsake! :D
Nägin täna seda raamatut poes ja mõtlesin, et teen selle lahti vaid ühe koha pealt ja vaatan, mis mulje jääb. Ja mis te arvate, mis koht see oli? Loomulikult see, kus ta kirjutab, et naistel ei pea üldse menstruatsiooni olema, et menstruatsioon on vaid neil, kes pole piisavalt puhtad. Märkasin seal veel mitut valeväidet ja ega ma ei imesta - olen tema tegemistega kursis ja tean, millist jama ta inimestele edastab. See on õudne, no ausalt, väga õudne! Aga eriti õudne on veel see, et isegi täiskasvanud inimesed on hakanud teda mingiks iidoliks ja eeskujuks pidama. No mõelge ometi, inimesed! Kas teil siis kooliharidust ja lugemust üldse ei ole, et ei suuda selle tüdruku ütlemistesse kriitiliselt suhtuda? Ta on ju alles laps. Laps, kes kaotanud väga lähedase inimese ja ilmselt püüab oma leinast oma uskumustega üle saada. Ja see toitumine - te tõesti arvate, et ta elas nii pikka aega tahke toiduta? Kas te teate, et kõik nö 'suured gurud', kes endast sama on rääkinud, mida Mari, on osutunud lõpuks ikkagi petturiteks? Ei ole võimalik valgusest toituda, me ei ole valgusolendid siin materiaalses maailmas. Me oleme füüsilise kehaga olendid ja sellel kehal on eksisteerimiseks oma vajadused. Väga kahetsusväärne, et tänapäeval pole raamatute väljaandmisel mingit tsensuuri, sest selline jama, mida see tüdruk kirjutab, tuleks kohe ära keelata. Hariduseta laps kirjutab nagu ta oleks kogemustega arst ja õpetab inimesi, mida süüa ja kuidas elada, mismoodi ennast ravida. Hundi Ulg ütles õigesti, et senikaua pole häda midagi kuni seda mängu ilu ei hakata tõe pähe võtma. Kahjuks on hakatud. Minu teooria on selline, et inimkond on mandumise teel - vaatamata sellele, et teame tänapäeval tänu teadusuuringutele väga palju sellest, kuidas eluvormid toimivad, me ei tahagi enam midagi tõenduspõhist kuulda. Me tahame uskuda seda mida usume, sest nii on palju lihtsam. Aga ma ei usu, et me oleme selleks siin maa peal elamas, et püüda oma elu ajal juba valgusolendid olla. Kui me oleme inimesed, siis peaksime elama siin inimestena. Küll siis ükskord kui see elu siin maapeal ausalt elatud, saame ka valgusolendid olla, kui on antud. Aga maa peal tuleks elada kahe jalaga maal - sõna otseses ja kaudses mõttes.
Maire,
tänan, et avaldasid oma arvamust!
Mulle tundub, et selline emotsionaalne 'kutse mõistusele' oligi puudu siit :)
Ma loodan, et ma ei mõjunud liiga kurjalt, sest kuri ma küll ei tahaks olla. No ok, Mari vastu küll, aga mitte sinu vastu. Sa lihtsalt nii õudselt meeldid mulle, sest oled üks hirmus armas inimene ja mul oli niiiiii kahju lugeda, kuidas sa Marist kirjutasid. Sellest ka see emotsionaalsus :)
Tead, ma sain aru küll, et Sul on tugev emotsioon, aga ma ei tundnud end rünnatuna; tundsin hoopis, et - mõistan Sind täielikult.
Igatahes, viisin isale ka selle raamatu lugeda. Isa luges kohe pea kogu selle aja, mis ma maal olin - oma 7 päeva. Järelikult väga hoolikalt luges - ta on ikka kiire ja suur lugeja olnud.
Talle ka väga meeldis, eriti imestas ta, MILLE KÕIGE kohta sel tüdrukul oma arvamus on, ehk siis teemade rohkus hämmastas teda.
Aga lõpuks ütles ta mõnusalt: "Eks igasse allikasse peab kriitiliselt suhtuma, isegi kui see on Metsallikas!"
:D
Praeguses Eestis on tegu ikkagi vaieldamatult ühe olulisema inimesega kes julgelt siiralt räägib jumalast ja selles "muus" maailmas siin on isegi Looja sõnumi mitmete inimesteni saanud.
MUidugi inimesed kes veel pole ärganud ehk siis meie enamus siin ajutiselt,
meile tundub täiesti arusaamatu Vaimumaailma olulisus kuna ühe terminid on meetripuuga ja teistelmillimeetris, seega suts raske hoomata asjade olulisust.
Ainuke mure minul tema poolt oli, et algul arvasin kavaladtumedad jõud ta olevat sutsu ümber sõrme keeratud olevat selle mehe teema osas, kus ta meid liiga vähe hoiatab mehe väheolulisusest naise ees.
Naine on ikkagi Looja parem käsi ja mees see läbi mille tumedad jõud seda kätt kontrollida proovivad, kuid ta suhete osa blogist veel paar korda lugedes vist hakkasin aru saama, et ongi vaja sedasi kirjutada.
Meelega muide ütlesin, et olulisemaid inimesi Eestis, kuna lisaks tõele see tõde mis täiesti naeratuseväärne suure hulga inimeste silmis tundub.
Mõelge nüüd ise vaatevinklist kus Jumal ON, Vaimud ja Inglid on ka ja kus vaja naistele Eesti oma metsadest tulnud teadust seletada kuidas nad tegelikult päris võimuendal taastada saavad, kas teate eriti palju inimesi kogu Eesti ajaloo vältel kokku kes kanditeeriks ligilähedalegi neis skaalades?
Ning kuna see on tõsi, kuid kui "oleks" tõsi siis nende tõdede arusaamisest mitte ainult Eesti vaid kogu meie liigi päästetee seisneb ilmas kus suurel osal inimestel ei ole neid asju enam alles millega selles maailmas asju teha.
Eesti, üks viimaseid täielikult üle võtmata maailm, ka siin leida neid kes kosmose kommunismile suudaks vastuastuda siin sees olles, et ümbruskonda jumala suunale edasi suunata tagasiteelt kus inimkond on oma lõpuarengus... kui paljusi meil siin on kes Suudaks kõikide tehnoloogiatega kursis olla, et ellujäädes hääl funktsionaalselt kuuldavale tuua ?
Väga vähesed (samade tarkustega naisi aga meil palju palju palju)
Jumalhoiaks, kui sellest kommentaarist aru saadakse, siis oled küll ennast ületanud : )
Äitah
Tänan kommentaari eest, Waffa.
Ega vast saagi inimestelt nõuda, et nad oma hoopis teisele poole suunduvas maailmas veel leiaksid jõudu hingede ja energiate maailmaga suhelda. Mul on siiski väga hea meel, et Mari oma pehmel ja armsal viisil huvilistele seda võimalust pakub ja seda maailma tutvustab.
Tema mõtted ja katsetused, mis inimestes tõrget tekitavad, pole ju tegelikult uudsed. Mulle ei meenu küll ühtegi väidet, millega ma juba varem kusagil kokku puutunud pole... Ainult ravimtaimi ma ei tunne, kuna olen nii kaua linnas elanud. Kui mul on kunagi õnne maale kolida, siis õpin neid kribinal-krabinal tundma :)
Minul jäävad ka päevad ära, kui olen ainult puuviljade ja kergete maapealsete köögiviljade toidul. See on loomulik, sest loodusrahvastel kuupuhastus puudub. Ka loomadel pole päevi, vaid vangistuses elavatel töödeldud toidul olevatel loomadel on päevad. Otsi selle kohast infot ja soovitan uurida prana toitumist, mis ongi tahke toiduta elu. Mari on suurepärane ja inspireeriv. Minu tervenemine toortoidu ja paastumisega on sellise elustiili õigsuse kinnituseks, nii et jätkan samal teel, mis Marigi 😊
Kui armas ja inspireeriv kommentaar :)
Ma usun, et Sul on alust arvata, et kuupuhastuse ärajäämine pole seotud toitainete puuduse ja kaalulangusega.
Mis loodusrahvastesse puutub, siis seda, et neil kuupuhastust pole, olen ma kuulnud ainult neist allikatest, mis propageerivad taimset toitumist ja vähest tahket toitu. Niipalju kui ma tavalistest antropoloogiaartiklitest tean, neil siiski oli kuupuhastus. Mitmes kultuuris saadeti menstrueerivad naised külast eemale, vastavasse majja, kus koos olidki vaid naised, kellel oli selline aeg. Kui see läbi sai, pidid nad end puhastama ja tohtisid siis külla tagasi minna. Ma arvan, et see on müüt, et loodusrahvastel kuupuhastust polnud.
Aga - tean ju ka seda, et mina tean ainult niipalju, kui ma parasjagu tean. Lihtsamate teadmiste poole alla on lihtne vaadata, aga raske on aimata, mis toimub ülalpool minu kogemuste ja mõistmise piiri. Tunnen, et meil on kõigil vaid pusletükid, mille järgi võib puuduvat osa vaid oletada. Seega ma pole veendunud, et mul on õigus.
Toitumine ja eluviis on seotud. Võib-olla on nii, et puhta toidu peal puhtas kehas menses kaob, aga mina seda hetkel ei tea, olen veel liiga 'tihe' :) ja pole kindel, et see on tõsi. Aga eks ma tasapisi arenen :), kiirustamine pole arengu sõber :)
Aga mulle meeldib Su kommentaar ja suhtumine :), see oli armas ja pani mu pikalt naeratama, aitäh! :)
Postita kommentaar