Pudi

Facebookil on tobe komme mulle mitu korda päevas täiesti võhivõõraid inimesi sõbraks pakkuda. (Algul tegelikult pakkus tuttavamaid nimesid ja nägusid, aga kui ma mitme abi-guugeldamis-sessiooni järel kõik teavitused kinni panin, sealhulgas sõprade sõprade pakkumise, hakkasid millegipärast täitsa võõrad tulema :D)

Aga täna küsis Facebook, kas ma tunnen Oma Meest!? :D
Vahelduseks armas üllatus! :D


- - -

Õhtuleht andis teada, et tavaliselt on inimesed seda õnnelikumad, mida lähedasemad suhted on neil sõpradega - see aga ei kehti väga intelligentsete inimeste puhul. Neid teeb tihe ja 'lähe' suhtlemine õnnetuks, kuna nad ise suudavad oma aega märksa paremini sisustada, kui "tavaliste inimestega" pläkutades.
Aww, cute thoughts, Õhtuleht! Muuuusiii! :D


- - -

Tegelikult mul tekkis hiljaaegu suhtlemise kohta uus teooria, aagaaaa... selle üle pikemalt mõeldes tundub, et erandeid on liiga palju, nii et see kahjuks ei kehti.
Nimelt, et suhelda on hea nende inimestega, kelle energia on meie omale lähedane või veidi kõrgem.
Mittesuhtlejatel on kas nii veider energia, et ei leia teisi sarnaseid, või siis on nende energia nii kõrge, et suhtlemine käib alati "allapoole", ehk siis "peenema/kõrgema energiaga" inimene jääbki teiste upitajaks suhtluses, kusjuures oma energia väheneb, nii et ENDALE parem oleks kodus istuda.

"Energia" võib siin asendada sõnaga "tuju".

Aga - see mõttekäik pole tühjagi väärt, selle võib kohe maha kanda! On väga imelisi seltskonnainimesi, kes on targad ja head selle kõige juures. Nii et see oli ummikmõte, mis kusagile ei viinud. A noh, millestki mõtlema ju ikka peab... :D, kuda sa mudu saad? :D

-

Vaat, sihuke mõttepudi veel pühaba ommukul!
Ta-daa! :)