Loen üht kena väikest raamatut, kus püütakse avada jaapanlaste pika ja õnneliku (?) elu tagamaid. Olulisim asi õnnestunud eluks on jaapanlaste meelest "ikigai" - kui sa leiad oma ikigai, siis võid üsna kindel olla, et elad väärtusliku ja õnneliku elu.
Ma ise olen seda ikigai-skeemi nii palju näinud, et mõtlesin, et kõik ammu teavad seda peast, aga Issake ja Vend polnud sellest miskit kuulnud (kumbki ei veeda oma vaba aega internetis) ja ma mõtlesin, et panen oma blogisse ka, kuigi ega ma eestikeelset leidnud ega oska seda ka ise teha.
Ikigai on siis põhimõtteliselt inspireeriv ja tegutsema innustav elu mõte.
Kus kohtuvad see, mida sa armastad ja see, mida maailm vajab, sünnib missioon.
Kus kohtuvad see, mida maailm vajab ja see, mille eest sa saaksid palka, sünnib kutsumus.
Kus kohtuvad see, mille eest sa saaksid palka ja see, mis sul hästi välja tuleb, sünnib amet, elukutse.
Ja kus kohtuvad see, mis sul hästi välja tuleb ja see, mida sa armastad, sünnib sinu kirg.
Ja keskel, kus kogu see kupatus kokku saab, asubki ikigai.
Mulle sellised skeemid meeldivad, kuigi ma ise jään juba kõige välimise ringirea juures kimpu, mis siin veel ikigaist rääkida! :D
Raamat ise on välimuselt kaunis ja toonilt meeldiv ja rahustav, kuid sisult täiesti lage. Autorid püüavad paljude intervjuude abil tungida jaapanlaste pikaealisuse saladusse, ja eks need tegurid on kõigile teada:
- kvaliteetne toit, kusjuures end ei õgita viimse piirini täis (mis minu peal ei tööta - mina pean end iga kord täitsa täis puukima, "normaalselt süües" hakkan kohe kaalu kaotama);
- üksteise aitamine, ühiskondlik tegutsemine ja tähelepanu;
- rahulik kulgemine;
- looduse lähedus;
- mõttestatud ja naudingut pakkuv tegevus/töö ja
- 7-9 tundi und.
Ah, ja muu selline...
Ma pole seda raamatut veel läbi saanud, aga ega ma sellest pikemalt kirjuta.
Sisu nagu pole, aga toon on soe ja hooliv - pole ebameeldiv lugeda, mõni raamat võtab ju lausa ägama ja mul on väga raske asju pooleli jätta... :D
(Süütunne - jälle! :D)
Panen siia suurelt raamatu pildi ka - kas pole kena! :)
Ma olen harva mõnest raamatukaanest nii sisse võetud! :)
2 kommentaari:
Ma ei teagi,kuidas need kirg ja rahulik kulgemine koos käivad.
Hea küsimus!
Ma ise ütleks, et kirega elad siis, kui teed ainult neid asju, mida sulle meeldib teha, või mida tunned, et tahad teha.
Aga Jaapanis käib see asi pigem niipidi: kui sul on midagi vaja teha, siis tee seda juba hoole ja pühendumusega (kirglikult).
Postita kommentaar