Samas vaimus

Miks mitte iluteemadega jätkata.
Seekord veidi kunstlikuma iluga kui eelmiste postituste muusika ja tsitaadid :)

Nimelt andis mu sõbranna mulle mõned aastad tagasi uhked kunstripsmed.
Tal olid need mitu aastat kapis seisnud ja aastate kuludes oli ta aru saanud, et tal pole nendega mitte kusagile minna ja üldse - ta polegi üldse selline inimene, kes kunstripsmeid kannaks.

No tore!
Mina võtsin rõõmuga vastu! :D

Ainult et ... ega minul pole ka nendega kusagile minna :D
Mul ka seisid kapis paar-kolm aastat...

No vaat, täna siis proovisin ära, et kuidas ma nendega välja näeksin...

Hmm.

Close-up ka

Et asi ikka veel võltsim oleks, kasutasin nende fotode tegemisel rakenduse PIP camera filtrit Bishop - mu näonahk ei kannatagi praegu ilma filtrita pilti (yay to coconut oil! :D).



Nojah, aga siis helistas teine sõbranna, et ta tooks kurki-tomatit-õuna-mahla. Pidin talle alla vastu minema ja ma oleks pigem täitsa ilma meigita ristiinimeste silme ette ilmunud, kui nende uhkete tiivakestega, nii et pidin need maha rebima - aga mitte enne, kui olin pilti teinud! Obviously.

Unustasin ära, et tahtsin sellist pilti ka teha, kus need ripsmed on vuntsidena nina alla kleebitud - need on just sellised vuntsiks sobivalt mitteühtlased, silma välisnurga suunas jõudsalt pikenevad - see jääb mõneks teiseks korraks.

Aga mõnel on kunstripsmete kandmine igapäevane asi.
Nendega on tavaline lugu - et ilma tavapärase 'lakita' tunned end alasti.
Mu ühel vanatädil oli nii huulepulgaga, mul endal oli kunagi kõrvarõngastega. Kandsin tollal suuremaid, kroonlühtri moodi värke ja kui hommikul kogemata kõrva olid panemata jäänud, siis käi või käed kõrvadel-kaelal ringi :D, nii paljas tundus :D

Ja üks tüdruk ütles, et tema kleebib ripsmed peale ja alles kolme päeva tagant võtab need maha ja puhastab. Oli õppinud magama nendega! Ma küsisin, kuidas ta meiki maha võtab ja end uuesti meigib ja ta ütles, et see saab nii kähku käppa, pole üldse probleemi...!
Mina ei saaks, ma jään magama alati kõhuli, üks näopool patja surutud, teise poolega hingan :), mul on see vormis püsiv vahupadi, sulepadjaga ei saaks, see on niisama, inimeste torkimiseks välja mõeldud :D



Aga homme lähen ja ostan VT'le kooli alguse puhul sušit. Me kumbki pole mitte kunagi varem sušit söönud. Jama lugu küll, kui ei maitsegi... Aga loodame parimat! :)
Päris esimesel septembril ei saa, sest mul on siis mõneks päevaks Õde ja Vend külas ja ma neile ei jaksa osta... ma ei saa ju nii ka teha, et kui VT'le ei meeldigi, siis annan külalistele :D
Nii et me salaja pugime end head paremat täis ja külalistele praeme kartulit või midagi... :D
(No ma teen nalja, onju.................. mingi viineri ikka kartuli kõrvale leiab... :D
Eriti naljakas on siis, kui meile kummalegi suši üldse ei maitse :D.)

Vaat nii! Pöidlad pihku! :)
xoxo