Aga ammu olen tahtnud proovida kreemid kookosvõi vastu vahetada. Puhas kookosvõi on kahtlaselt rasvane, aga mõtlesin segada peos veega. Mul on peene tilaga pudel, kust tilgutasin 1 tilga kookosõli peopessa ja sinna otsa paar tilka vett. Hõõrusin näpuga popesas segi, siis hõõrusin seda mõlema peopesa vahel ja patsutasin näole.
Tuleb tunnistada, et näo tegi see küll hästi-hästi pehmeks! Kreemidega on minu kuiva naha puhul nii, et kohe, kui olen näo ära pesnud ja õrna rätikussevajutusega kuivatanud, hakkab mu nahk kuivusest lausa kipitama. Kookosvõi ja vee segu kasutades oli nahk põskedel ja silmaümbruses häääästi pehme, ainult laubal olid kuivavad saarekesed, mida ma rikkalikumalt õlitama pidasin - sellist jama kreemidega näiteks pole olnud... (va hästi ammu, mul tuleb meelde...), samas - need tekkisid siis, kui ma Naabrimehele neid tööasju ajasin, nii et ilmselt pole see kookosvõi süü.
Aga jah, nagu paljud hoiatavad, on kookosvõi mõne naha jaoks liiga rammus ja tekitab ummistusi. Olen nüüd kolm kuud ainult kookosvõid (ja vett) kasutanud, ja kuigi juba kahe kuu eest tundus, et mu nahk pole päris päri selle sammukesega vegan-elu poole, olen ma päris pikatoimeline ja pean oma tervise-eksperimentidega üsna kaua vastu. Näiteks jalutamas käisin ma ju lapsest peale (küll vahedega), kuna arstid ütlesid, et mul kaovad unehäired ära, kui ma värskes õhus liigun :D Ja peavaludega - lugesin just eile oma 2009. aasta päevikust, et kasutasin kuuma meresoolakotti 4 ja pool kuud, enne kui oma igapäevaste peavalumärkmete põhjal sain öelda, et see ei muuda absoluutselt mitte midagi! :D Aga ikka iga päev kuumutasin ja hoidsin, õmblesin spetsiaalse riidest koti sellele soolale ja puha... Ja samas töölt ära tulemine mõjus peavaludele päevapealt! Päevapealt. Iga issanda kord!
Anyway, nüüd on mul punn punni otsas, aga noh, pole ju hullu, kui meik ja filtrid selle kõik kinni katavad :D
Aga tänasega loen selle eksperimendi lõppenuks ja läbi kukkunuks. Ma ei jõua oma nahaarmikesi kokkugi lugeda. Ma tahaks endale ühe tögav-lohutava musi anda, kui ma mõtlen, kui heauskselt ma kogu seda ökovärgindust ikka proovin vahel, kui mul juba on välja selgitatud poetooted, mis mulle sobivad :D
Ju ma üritan elu enda jaoks "põnevaks" teha vahel :D, oligi liiga hea puhta nahaga elada ... :p
Täna igal juhul viskas üle ja ma läksin ekstra selleks poodi, et osta endale uus päeva- ja öökreem.
- - -
Nagu te teate, viskan ma vahel ka new age'i tegelaste ja esoteerikute tegemistele silma peale.
Täna jõudis "pooleli" kaustas järg Aigar Säde intervjuu peale Telegrammis.
Olin lausa vaimustuses, kui lugesin, et meie planeet läbib iga 26 000 aasta tagant footonvöö ja see kustutab meie mälu. Jõuame tagasi koopainimeste tasemele. Vaja on seda parasiitlikele tulnukatele, kes toituvad meie emotsioonidest või hingeenergiast. Kui me liiga kaua areneme, siis saame nii targaks ja teadlikuks, et õpime oma energiat kaitsma - seepärast on perioodiline mälukustutus parasiit-tulnukatele vajalik. Aga viimane footonvöö sai 'heade jõudude' abil kustutatud. Pidime liikuma läbi selle, aga ei liikunudki! Yay! :)
Miks see mind nii vaimustas?
Nimelt kogu Instagramm on täis esoteerikuid, kes jahvatavad lõputult footonvöö läbimisest ja selle läbi kõrgemale teadvustasandile jõudmisest.
KUI ma oleks inimene, kes usub vandenõuteooriaid, SIIS ma nüüd hingaks rahulikumalt, kuna mingite jõudude mäng meie teadvusega oleks hea selgitus, miks selle tabamatu footonvöö läbimisest sellise joovastusega räägitakse, ja miks nii tohutu paljud inimesed sellesse usuvad, kuigi see jutt on ju olnud juba vähemalt 10 aastat (et kohe läbime või just läbisime ja imed hakkavad toimuma või juba toimuvad) ja mis on maailmas muutunud? - absoluutselt mitte midagi peale nende inimeste maailmanägemuse, kes on end hüpnotiseerinud uskuma, et nad kohtavad ükssarvikuid ja vestlevad peaingel Gaabrieliga.
Samas... kui ma peaks ka mõne ingli-isandaga trehvama, siis mul oleks hea meel ja ma meelsasti loobuks oma reserveeritusest ja ma räägiks seda kohe ka siin, täielikult teades, et nüüd läksin ise ka ullikeste poolele üle. Aga - ma olen paraku ilustamata tõe poolel :D - mis siiski on palju ilusam, kui pessimistidele tundub.
Ja noh... eelmistesse eludesse ma ei pea uskuma. Mul pole vaja teha seda leap of faith'i selle teemaga. Ma olen kindel, et need on. Miks ma kindel olen - ma ei tea. Ja kuna mul üks selline kogemusväline(? - ütleme igaks juhuks "teadliku kogemuse väline") teadmine on, siis olen ma enda arust isegi leplik nende suhtes, kes väidavad, et nad teavad inglite või lemuurlaste olemasolust praegu ja meie kõrval. Aga rohkemaks kui meeldiv/ahvatlev unistus ja mäng saan ma seda pidada alles siis, kui ise ka mingi sellise kontakti saan, mis kustutab kahtluse :)
Ma mõtlen, eeeetttt... paljud alternatiivsed psüühikaravi seansid kasutavad kujutlusvõimet.
Küll pead sa kujutlema suvist aasa, kus sa oled õnnelik, või pead ise kujundama oma turvapaiga, kuhu võid iga hetk tagasi minna, küll saadetakse sind mingisse koobastikku või labürinti oma alateadvuse sügavusse peidetud vastuseid/varandusi otsima... Mediteerijatel soovitatakse väga paljudel kursustel mingis etapis hakata end kujutlema mediteerimas koos valgustunud meistritega, või lihtsalt - kujutlegu, et temaga koos mediteerib palju pühendunud, 'valgustunud' inimesi. New age inimesed on nende visualiseerimistega nii harjunud, et ma praegu arvan, et nad kujutavad kõiki neid jutukaid 'ülestõusnud meistreid', atlante ja värke vaid ette, väga värvikalt ja selgelt - miks mitte?, nad on ju ennast kõike ilusat, ülevat ja head visualiseerima treeninud juba aastaid! Ma mõtlen, et nad elavad oma kujutluste maailmas ja vaatavad sealt haletsevalt tavainimeste peale, et "te võiksite ka mida iganes ette kujutada ja sellesse uskuda, aga oma liigses tõsiduses hoiate kõigile nähtavast tegelikkusest kinni! Te võiksite koos meiega pilvelossis elada ja pilvelaeval sõita! Me ootame teid, madalukesed, muahh, muahh!"
:D
A noh, kes teab, eks?
Ilma selge kogemuseta, mis saab mul kusagilt sügavalt kinnituse, ei usu mina eriti midagi ja mind lõputult hämmastab ja vaimustab (mõnede) inimeste võime seda teha.
A üldiselt - ma usun, et tegelikkust on võimalik armastada, ei pea end teise dimensiooni unistama.
Kusjuures tegelikkust on võimalik armastada sellesse klammerdumata - vaat see on küll üks hää oskus! :)
- - -
Päev või paar hiljem...
Eeee... nüüd on mul järjekordne footonvöö artikkel ees ja... siin öeldakse, et selle läbimine võtab 2000 aastat.
Esiteks - siis on muidugi mul tulemusi vara oodata.
Teiseks - ma oleksin üsna üllatunud, kui inimkonnal 2000 aasta jooksul kõrgemale arengutasemele jõuda ei õnnestuks.
Mõttetu, ebavajalik vöö, ühesõnaga :p
- - -
Lugesin sama artiklit edasi...
Tuleb välja, et see kõik juhtus 20 aastat tagasi juba ära. (Artiklis ennustatakse, et see juhtub 1995-1996).
Et valgus kustus kolmeks päevaks ja tehnika ütles üles.
Siis oli jupp aega igavene päev, mille käigus footonvöö muutis meie molekulaarset struktuuri, nii et oleme nüüd 'hõredamad' ja saame suhelda maaväliste olenditega.
Mina ei märganudki... toksin siin omast arust tähti täiesti töötavasse arvutisse.
Matrix has me!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar