Maal olime me kõik üldiselt viisakal ajal tõusjad, aga ühel hommikul mina veel tukkusin, kui Issake ja Õde köögis kohvi hakkama panid ja jutustasid.
Nad rääkisid kasside isepäisusest.
Issake: "... ja vaat sellele punasele kassile süles olemine üldse ei meeldinud. Ükskord võttis Ü nõuks teda paitada. Kass küürutas hüppevalmilt süles, aga kui nägi, et ta kusagile ei pääse, siis pissis Ü'le sülle."
Isa vaatab minu poole ja ütleb: "Eks Emmakeses ja Ü's on mõndagi sarnast."
Mina kergitan kulmu.
Issake: "Noh, nad mõlemad hoiavad füüsiliselt kinni, ei lase lahti, kui teine ära minna tahab."
Mina arupidavalt: "Mul pole lihtsalt pähe tulnud tema peale pissida."
Ja ärkan.
See kaldkirjas osa nimelt oli mingi paarikümnesekundine unenägu.
Kui ärkasin, olid Issake ja Õde oma vestlusega veel sealsamas.
Üldiselt olen ma viimasel ajal end vägagi normaalse inimesena tundnud, aga ...
tol hommikul mitte nii väga :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar