Pessoa

Veel natuke maailma ilu, selle nukrapoolsemat külge Fernando Pessoa raamatust "The Book of Disquiet" ("Rahutuse raamat").

*
In my heart there's a peaceful anguish, and my calm is made on resignation.
All of this passes, and none of it means anything to me.

*
The nocturnal glory of being great without being anything.

*
I asked very little from life, and even this little was denied me. A nearby field, a ray of sunshine, a little bit of calm along with a bit of bread, not to feel oppressed by the knowledge that I exist, not to demand anything from others, and not to have others demand anything from me - this was denied me like the spare change we might deny a beggar not because we're mean-hearted but because we don't feel like unbuttoning our coat.

Kui VT tuli mulle eile õhtul Michiru Oshima muusikast rääkima, siis mina torkasin talle vastu selle viimase lõigu nina alla. Ta hakkas seda irooniliselt kõva häälega lugema, aga juba teise rea juures muutus tõsisemaks ja lõpuks palus mul selle enda jaoks välja kirjutada :)

Ma olen endale kasvatanud lapse, kes oskab mu lemmik-kohtadest raamatutes rõõmu tunda :)

Mehele ma ikka ka käin vahel ette lugemas, aga mitte midagi sellist - see paneks ta vaid ägama :D - talle ma loen, kui juhtub või väljendatakse midagi pöörast, absurdset, ootamatut ja naljakat, aga üldiselt ma koomikseid eriti ei loe, hahahaa :p



Mina märkasin Pessoat kunagi selle luuletusega:

On haigusi, mis hullemad kui haigus,
ja valusid, mis ei tee haiget, aga
on valusamad hinges kui kõik muu.
On unes nähtud tuska, tõelisemat
kui see, mis elu toodud, erutusi,
mis ainult kujutlustes tuntud, meile
ent rohkem kuuluvad kui meie elu.
On palju asju, olematuid asju,
mis olemas on tasapisi siiski
ja tasapisi meile kuuluvad…
Jõe rohelise sumeduse kohal
on kajakate valged tsirkumfleksid.
See tühjus hinge kohal kõigub, mida
ei ole, ei saa olla, mis on kõik.

Too viina veel, sest elu pole miski.
              Fernando Pessoa

No on ikka kenake teine... :)
Olen oma kingitusega väga rahul :)