Sookured olid alati lähedal.
Armas oli vaadata, kuidas nad alati kahekesi paaris ringi kõndisid või lendasid.
Vahel oli näha ka kaht paari, aga siis polnud ka tegemist 'neljase kurekarjaga'
vaid selgelt eristuvate paaridega.
Läbi kärbselaipadest määritud köögiakna tegin pilti, seepärast nats udune :)
Veel udusem pilt. Aga heas mõttes.
Ikka seesama udu, aga maja taga.
Võrguta "võrkkiik"
Õde käis ülepäeviti metsas seenel...
Siiamaani hakkab suu vett jooksma, kui neile mõtlen...
Kukeseeneuputuse unustasin kuidagimoodi pildistamata...,
aga veidi kahvatuma väljanägemisega metsaseeni...
... ja üks soliidne isend.
Täiesti ussivaba jurakas!
Lähimad seene- ja marjametsad olid 4 km kaugusel...
kuna külasolemine pole minu jaoks rahustav tegevus,
siis ma ei julgenud end väsitada, kuigi oli suur soov koos Õega metsa jalutada.
Rattaid oli ka vaid üks...
Aga Õde ikka tõi mulle metsaloodust koju :p
Noh, tänaseks kõik. Homme jälle! :)
(Või umbes nii.)
3 kommentaari:
Idüll.Polegi muid sõnu.
Eksoleee! :)
Nii ilus! Rööm vaadata!
Postita kommentaar