teisipäev, 7. juuli 2015

Ee, jah...

Mitte ükski mu 'suguharude' jamadest ei näita veel lahenemise märke...
Pärast seda õhtut, mil ma 4 tundi telefoni küljes rippusin, on see saanud ülepäevaseks nähtuseks - kui just jutulinnud parasjagu mul siin külas ei ela.

Aga...
mul on olnud ka tohutult energiat.
Olen ennast kaitsnud vaid igaks juhuks, st öelnud, et ma ei tahaks iganädalaseks võõrustajaks muutuda ja mõnes asjas ei tahaks oma arvamust avaldada mõnele inimesele --- ei taha oma arvamusi isegi välja mõtlema hakata, rääkimata nende välja ütlemisest. Not my circus, not my monkeys, eksole.

- Facebook -


Kuid tegelikult näen, et olen uskumatult hästi vastu pidanud. Olen viimase kuu aja jooksul jätnud ära isegi õhtused antidepressandid, kuu aega tagasi võtsin veel 4 tbl päevas. Magan üldiselt vaid 4, mõnikord 5 tundi, aga olen üsna kenasti hakkama saanud.


Meie enda kodu ongi olnud rõõmus ja hele ja... :)


VT on endiselt vegan, ta on tubli. Ja minule sobib see toitumisviis ka väga hästi ühel olulisel tingimusel - ma ei maiusta kõrvalt. Sest olen vanasti ka püüdnud enam-vähem vegan olla, kuid olen vastu võtnud kõik kommid-šokolaaditükid, küpsised, soolapähklid, krõpsud, mis teised mulle pakkusid. Ja niimoodi jäid isud alles. Kui VT kaasveganluse tõttu enam üldse sodi suhu ei roninud, kadus igasugune isu töödeldud toidu järele paari nädalaga ja ma praegu ei suuda mõeldagi, et ma paneks suhu ruudu piimašokolaadi või viineri! Üldse midagi poemagusat ei taha - peale puuvilja muidugi. Keha on väga selgelt väljendanud oma soovi süüa kerget toitu. Võibolla on asi ka selles, et on suvi. Oleme mitu korda ostnud maasikaid... selle luksuse üle olen hirmus õnnelik. Ilma maasikateta suvi on meil ka olnud... - see ei kõlba kuhugi! :D




Tundub, et nüüd tuleb siiski rahulikumaid ja vaiksemaid aegu, sest kõige jutuohtram 'kriis' jääb paikseks ja mitte minulinna, kuigi seegi võimalus oli korduvalt kaalumisel. Kui olin vaba, püüdsin jooga ja laulmisega ikka jätkata, kuid peaaegu võib öelda, et lugenud ja heegeldanud pole ma viimase kuu jooksul ridagi. Mõtlen huviga, kas olen need 'isud' lausa kaotanud, või leian ikka uuesti üles selle rahuliku nokitseja endas. Jutu- ja teetunnid VT'ga on võimalusel küll alati olnud, kuid ajad on olnud nii emotsionaalsed ja oma pere jaoks on nii vähe aega olnud, et mul on käsi kallistuste jaoks vaja läinud ja heegelnõel on vist kurvastusest mustaks tuhmunud juba :p

Loodan end tasapisi ikka sobivasse elurütmi tagasi kobistada. Unirohu ärajätmisel oli see unetsükkel ka selline kahtlane ja kohandatud päevaplaan nägi ette ärkamist kell 9.00. Aga huvitaval kombel ei maganud ma kunagi nii kaua, nii et sellest nädalast olen seitsmese äratuse peal tagasi (õieti esimene kell käib 6.45, et mul oleks aega unenäo katkemise üle mossitada, enne kui ma meeldejäänut kirja asun panema).


Mõtlesin, et panen pilte ka sellest, kuidas ma päevaplaane teen.

Vasakpoolne leht on nädala alguses tühi, sinna kleebin nädala jooksul meenutusi, aforisme, kritseldan üles, kui midagi on kiiresti vaja (kellelegi edasi rääkimiseks/kirjutamiseks) läbi mõelda ja suvalised meeleolukad lipikud, seekord nt ostsime VT'le riideid uueks kooliaastaks ja sealt paar silti...

Parema poolega on nii, et esimeses veerus on nädala päevaplaan.
Teises veerus on ristikeste lahter,  (ETKNRLP):
x   tehtud
-  ei teinud
o   polnud vajagi (nt poodi minna)
Kolmandas veerus on lahtrid: osta, teha, sotsiaalsed kohustused. Need ülesanded tõmban ma neoonmarkeritega läbi:
kollane - tehtud
oranž - lükkub edasi
roosa - jätsin tegemata
roheline - polnudki vaja teha.

All on jälle veidi ruumi meelespeadele, nt ära unusta juua võililleteed jms.
Ka tühjad kohad mujal lahtrites kasutan meeldetuletuste / affirmatsioonide peale või täidan nad värvi, värvilise paberi või -teibiribadega.

Ülal hoian kirjaklambri vahel päeva jooksul üha täienevat toidupoenimekirja

Poolik nädal:


Lõpule lähenev nädal



Kaunist suve kõigile, kes siin viitsivad siin veel blogisid lugeda! :D
Ma ise pole kuu aega kindlasti midagi lugenud, aga tunne on selline, et vähemalt 3 kuud pole ühestki blogijast midagi kuulnud..., ega ma enne ka väga usin jälgija polnud nii et võib ka 3 kuud olla...

Kommentaare ei ole: