Lugesin hiljuti üht mõnusat artiklit, kus räägiti, et teadlased on lahendanud pika hea suhte müsteeriumi :)
Kauapüsivat suhet iseloomustavad kaks omadust: lahkus (kindness) ja suuremeelsus (generosity).
Mulle kõlab see väga veenvalt, sest Mees kindlasti on mõlemat ja temaga on mõnus suhtes olla. Ta on väiklase vastand. Ta ei nori mu kallal mitte kunagi. Ta teeb ettepanekuid, kuid ei eelda, et ma neist kinni hakkan. Mina ise olen seda pidanud tema pealt õppima :)
Ühes mulle kallis perekonnas on selline olukord, kus Üks on mõistlik ja korralik, Teine aga pigem mugav ja hästi pretensioonitu. Paratamatult Üks kogu aeg nuriseb. Täiesti mõistlike asjade üle nagu et külmkapiuks pole korralikult kinni pandud ja must laualapp on lögasena kraanikausis, aga ma olen kindel, et kui nurisemine pole kolm aastat aidanud, siis tuleks iseenda pärast teine suund võtta oma tegevuses. Kas siis omaette ohates laga ise ära koristada ja maksta raisatud elektri ja toidu vms eest mõnikümmend eurot rohkem igas kuus, või tõesti kaks kodu sisse seada ja lasta teisel inimesel sasisemas pesas elada.
Rääkimine on tore, aga seda tuleb teha eesmärki silmas pidades. Lihtsalt noomimine ja pahameele väljendamine ei aita. Kena tuleb ka olla. Ja ei maksa ära unustada, et inimesed on erinevad ja igaüks tahab end hästi tunda.
Paistab, et kokku jäävad paarid, kelle sisemine hoiak pole võitlusvalmidus vaid hoopis suund harmooniale, teineteisetoetusele, rahule. Mõni aga tõesti on rääkima asudes alati konfliktiootuses, alati valmis ründama ja end kaitsma. Muide, see ei pruugi sõltuda igast inimesest eraldi – ka minul on selliseid suhteid olnud... Ma ei teagi, mis see on... kas teadmine, et te olete nii erinevad, et kui 'arutamiseks' läheb, siis kokkuleppele nagunii ei jõuta või mis...? Mõne teise inimesega pole üldse sellist konfliktsust. Erimeelsusi saab ka hoolivalt väljendada. Üks variant selleks on lihtsalt alustada, oma juttu nii: "Aga, kallikene, kas sulle ei tundu, et..."
Selles artiklis märgitakse ka, et suhtes on oluline pöörata tähelepanu sellele, mis su kaaslane esile toob – isegi siis, kui see sind eriti ei huvita, tuleks leida mingi fraas, millega oma toetust näidata. Nagu selles Jaan Krossi luuletuses, kus väikemees hüüab, et vaata, kui ilus sitikas. Isal aga on tähtsate mõtetega tegemist ja ta ütleb, et vaata ise – ta pole ju ilusam, kui vaatame teda koos, kuid siis saab isa aru, et see pole tõsi. On küll ilusam, kui vaadatakse koos!
Sellised elumuutvad tarkuseterad teile siis täna :D
Be kind!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar