kolmapäev, 17. juuni 2015

Uskumatu õhtu

- Pinterest -
Mina, telefonipõlgur, olen ligi neli tundi telefoni külge kleebituna inimesi abistada proovinud või siis vähemalt nende jaoks olemas olla üritanud.

Paistab, et järgmised 18-20 tundi mul magada ei lasta.
Mis parata. Kuni veel jaksu on, tuleb ikka aidata. Ja eks ma olen õnnelik ka selle üle, et need on teiste inimeste probleemid, mille lahendamise vastutus tegelikult minu õlul ei lasu.


(Mammakesega on haiglas kõik korras - ärge seda mõelge - ja kõigile uutele abivajajatele olen öelnud, et mina andsin lubaduse Mammat neljapäeval vaatama minna ja seda lubadust ma murda ei taha, nii et kõik muud abid peavad selle aja ootama, mis mina Mamma juures olen.)


Ja mõnikord minult küsitakse, kas mul ilma tööl käimata IGAV pole!
Ma pole nädalate kaupa saanud päevas üle 3-5 lehekülje lugeda, sest ELU TAHAB ELAMIST ja teised ka nagu tulevad oma eludega minu juurde.
Võib-olla aga olen ma lihtsalt kõiges kohutavalt aeglaseks muutunud.

Lähen teen nüüd kannutäie kohvi, sest alkoholi (mis mul paluti öösel saabuvale 'pagulasele' osta) kaasajoomiseks mul küll mingit tuju pole. Eks ma siis istun kohviga ja hoian kätt, nagu ikka. Kui mõni on nahahoidja, siis mina olen käehoidja :p

Kommentaare ei ole: