Lactantiuse järgi arutles Epikuros nõnda:
"Kas...
1. ... Jumal tahab maailmast kõrvaldada halba, aga ei suuda;
2. ... ta suudab seda, aga ei taha;
3. ... või ta tahab ja ka suudab seda;
4. ... või ta ei taha, ega ka suuda seda.
Kui ta tahab, aga ei suuda, siis see on vastuolus Jumala kõikvõimsa loomusega.
Kui ta suudab, aga ei taha, on see kurjus, mis jälle on vastuolus Jumala loomusega.
Sama 4. punkti puhul.
Kui aga Jumal tahab ja suudab 'halba' kõrvaldada, siis tekib küsimus, miks seda on maailmas nii palju?
***
Jälle vana märkmiku tekst ja ma ei tea, kas see on tsitaat või kokkuvõte.
Tundub küll, et vähemalt osaliselt peab see olema kokkuvõte - puudub 'nõtkus' :)
Mulle tundub, et keegi (valgustusaegne?) filosoof on selle asja kohta öelnud, et kõik toimub Jumala suure ja targa plaani kohaselt ning pisike inimene ärgu lootkugi sellest suurest ja suurepärasest plaanist oma tillukese mõistuse abil aru saada.
Aaaga - keegi ei taha ju olla tühine mutrike Jumal-teab-mis-skeemi-monstrumis.
Selles mõttes on usk eelmistesse eludesse mugav, et kui sul ikka halvasti läheb ja ise oled ometigi nii-hea-nii-hea ja nii-tubli-nii-tubli, siis järelikult oled eelmises elus mingi käki kokku keeranud. Isegi hetkes-elamise-guru Osho on öelnud, et usk uude ellu uues kehas on vajalik inimesele siis, kui temas tärkavad südametunnistuspiinad halvasti elatud/maha lorutatud elu pärast: et küll jõuab!
Noh, on see tõsi või pole, paremat põhjendust 'ebaõiglastele kannatustele' pole keegi välja pakkunud.
See, et kõik on osake Jumala suurest plaanist ja sinu osa on 'loosi tahtel' kannatamine, on põhjendusena kuidagi mage...
Ja üldsegi.
Kuhu mu ilus päike täna jäi, eh?...
Mida kurja olen ma teinud, et pälvisin sellest ilmajäämise täna, ah? :D
Pildid: izismile.com
6 kommentaari:
selle päikesega on lihtne...jui see säraks iga päev...siis ühel päeval ei oskaks sa sellest enam rõõmu tunda....ma arvan:)
Naaah, nii lohutatakse ennast ainult...
"Everybody wants happiness,
nobody wants pain,
but you can't have a rainbow
without a little rain."
Aga ma küll ei pea ühe päeva näljas olema, et järgmisel päeval päriselt toitu nautida. No mina ikka rõõmustan iga oma juustusaia ja kaerahelbepudrukausikese üle.
Omast arust :)
Päike võiks inimõiguste hulka kuuluda :D
Samas, praegu mulle meenub, et üks mu sõbranna kirjutab "täna on mõnusalt sompus ilm"... Päikesest ei tee ta kunagi väljagi...
Vaat, kolin Merkuurile elama, siis on varbad soojas ja Päike käeulatuses :)
Kas sa tõesti iga päev sööd kaerahelbeputru? Maitseb või teadlikult? Moosi või võiga?
No mitte just päris...
Tavaliselt on 3 hommikul kaerahelbepuder ja 3 hommikul tatrapuder, pühapäeval aga pannkoogid.
Isegi Mees sööb kaks korda nädalas hommikusöögiks putru - kord tatra, kord kaerahelbe... Ja pühapäeval sööb temagi pannkooke. 4 hommikul nädalas aga teen talle omleti :)
Kuid mõnigi kord on külmkapis mõni kook või midagi muud head, mida hommikusöögiks näksida, siis ma putru ei tee.
Kaerahelbeputru söön nii või kui ka moosiga ja mõnikord mõlemaga korraga.
VT ikka põlastab, et mulle meeldivat 'vaeste toit'... et tema küll mingit putru igal hommikul vohmima ei hakka, kui just häda käes pole ja siis ka pigem ootaks lõunase kartuli ära... Aga mulle puder tõesti maitseb. Mida lihtsamat/puhtamat toitu süüa, seda lihtsamaks/puhtamaks ka eelistused muutuvad. See toimub ise-enesest, aga minu puhul väga pikkamisi :)
Mulle ikka meenuvad siinseid lugusid sirvides sarnased lood oma elust.Et siis:
VT ikka põlastab, et mulle meeldivat 'vaeste toit'..
Käis kunagi pojal külas sõber,kes juhtus a l a t i siis,kui meil oli tatrapuder!Too olla podisenud muigelsui,et "te olete nagu mingid vaesed,kogu aeg üks tatrapuder ja tatrapuder,tule millal tahes":D
Heh-heh-hee :D
Juhtub!
Postita kommentaar