Täna hommikul sain kingiks sellise armsa 'kuldkalakese':
aga jube raske oli seda pildile saada...
minu tilluke fotoaparaat ei paku sellist programmi nagu 'pisikesed läikivad asjad' :D
Kuldkalakesed teatavasti täidavad kolm soovi -
aga need ma pean alles välja mõtlema... :)
Ja selle toreda kingi tõttu olen ma suurema osa päevast jorisenud lastelaulu:
"Üks, kaks, kolm ja neli - püüdsin kinni kala ma.
Üks, kaks, kolm ja neli - kala kukkus halama.
Ütles et "mind vette lase, vees on minu eluase,"
hammustas veel sõrme - näks! - ja siis oma teed ta läks."
Juba tüütan iseennastki ja tiigrike vaatab mind küür seljas nagu kuutõbist :p
Kala sain sellepärast, et tegelikult olen ma kass olen Kalade tähtkujus sündinud ja täna ongi minu sünnipäev!
Yay! :)
Nüüd aga hakkab mu eakohatu riietus mulle tasapisi muret tegema.
Kui alguses vaatasin, et mu praeguse koduse musta-hallikirju rõivaga kuldne ehe üldse ei sobi,
siis suti hiljem hakkasin mõtlema, et ega mul enam skater-dress'i ammugi kanda ei sobi...
Aaaaaga, lühikeste seelikutega on nii mugav koristada...
Pika seeliku ma topin koristamise ajaks alumist saba pidi värvli vahele - ega see kenam ole juuu!?!
Ja pikk seelik läheb kortsu, kui ma voodis lösutan, püksid üldse segavad kõike.
Ja ega ma õue peale roni oma minidega...
Aga jah, siin ma olen oma 35 eluaastaga täna ja teen lolli näoga teile kniksu:
:D
VT'd polnud kodus ja panin aparaadi riiuli peale ise pildistama, aga pea ei mahu ära :D
Pea tuleb teise pildiga järgi:
siia ei mahtunud mõistagi jalad...
Hall kuju, nagu ma tavaliselt olen, kannan rohkem küll hõbedakarva ehteid.
Siin on mul kaelas eelmisel suvel naabrionu käest kingiks saadud öökullikee:
...need pidid praegu väga popid olema:
seda räägib VT ja ma näen weheartit lehel kogu aeg öökullikeesid.
Mingi nohikute värk, ma arvan... :)
*
VT'd saatis ka täna 'nohikute värki' tehes edu:
ta esitas 7-salmilise luuletuse ja pälvis igalt žürii liikmelt 10 punkti! :)
*
Ee..., sorri, ma kommenteerimise võimalust selle posti alla ei jäta...
sest ma ise eriti ei soovi õnne (va lapse sünni puhul),
(nu ma vaatan blogisid nii ebaregulaarselt ka, et tavaliselt on hunnik aega pidulikust sündmusest juba möödas)
aga alati on mul piinlik, et ma midagi ei ütle.
Nüüd teil pole vaja mõelda, kas või mis või...
Ma nagunii usun, et te soovite mulle mõttes õnne :D
