Veel üks artikkel lahutusest

Loen praegu Scientific American'i artiklit "Is divorce bad for children?", kus väidetakse, et nüüd on leitud, et ainult väike osa lahutatud vanemate lastest saavad sellest trauma või kogevad tõsisemaid probleeme täiskasvanueas.

Many of the 1.5 million children in the U.S. whose parents divorce every year feel as if their worlds are falling apart. Divorcing parents are usually very concerned about the welfare of their children during this troublesome process. Some parents are so worried that they remain in unhappy marriages, believing it will protect their offspring from the trauma of divorce.

Yet parents who split have reasons for hope. Researchers have found that only a relatively small percentage of children experience serious problems in the wake of divorce or, later, as adults. In this column, we discuss these findings as well as factors that may protect children from the potentially harmful effects of divorce.

Mõtlen, et see võib tõsi olla küll juba sellepärast, et paljudel vanematel, kes lahutavad, võibolla pole kõige paremad toimetulekumehhanismid. Nad ise pole võibolla kõige tasakaalukamad ja küpsemad ning nad pole seda mitte ainult abikaasadena vaid ka vanematena.

Divorce affects most children in the short run, but research suggests that kids recover rapidly after the initial blow. In a 2002 study psychologist E. Mavis Hetherington of the University of Virginia and her then graduate student Anne Mitchell Elmore found that many children experience short-term negative effects from divorce, especially anxiety, anger, shock and disbelief. These reactions typically diminish or disappear by the end of the second year. Only a minority of kids suffer longer.

Et siis: lühiajaliselt mõjutab lahutus enamikku lastest. Tavaliselt kogetakse ärevust, viha ja mõnigast šokki ning algul on raske toimuvat uskuda. Pärast kahe aasta möödumist on enamiku laste jaoks need tunded oluliselt vähenenud või täiesti möödas.

Ma ise arvan ka, et raske on lastel just siis, kui kõike on nende eest (heast südamest, mõistagi) varjatud ja lastel pole õrna aimugi, et vanemate vahelt on üksmeel kadunud. Küllap peab igaüks siin enda sisemiste arusaamade kohaselt käituma. Seda enam, et olen täitsa nõus, et kui asjad ikkagi korda saavad on parem, kui lapsed vahepealsest raskest perioodist midagi ei tea. Võibolla siis optimistid varjavad, ja pessimistid harjutavad lapsi juba varakult sellega, et asjad kisuvad kiiva :D (tean, et see on rohmakas ja tõenäoliselt vale järeldus...).

Mina olen VT'd alati kõigega kursis hoidnud, nagu te teate. Tal oli raskeid aegu, kuid mulle tundub, et meie avameelsus ja käsitlevate teemaderigi suurus on nüüd aina kasvanud. Mul on tohutult hea meel, kui ta räägib mulle, kuidas erinevad lapsed on jahmunud, kui VT neile räägib, millest kõigest ta minuga räägib. On üsna selge, et paljud klassiõed usaldavad oma vanematele oma mõtetest palju vähem, sest mitmed on VT'le öelnud, et Selliseid Asju nemad oma emale küll ei räägiks ega temalt küsiks. Niisiis olen oma valikutega rahul ja valmis vastu võtma nende nii häid kui halbu tagajärgi. Olen jõudnud veenduda, et pigem tasub uskuda oma  sisemist valikut, mitte tarku teooriaid/statistikaid, sest lõpuni 'välja mängid' sa ainult sellise lahenduse/käitumismalli, mis sulle sisemiselt omane on.

Ahhaa!

Researchers have consistently found that high levels of parental conflict during and after a divorce are associated with poorer adjustment in children. The effects of conflict before the separation, however, may be the reverse in some cases. In a 1985 study Hetherington and her associates reported that some children who are exposed to high levels of marital discord prior to divorce adjust better than children who experience low levels. Apparently when marital conflict is muted, children are often unprepared when told about the upcoming divorce. They are surprised, perhaps even terrified, by the news. In addition, children from high-discord families may experience the divorce as a welcome relief from their parents' fighting.

Siin ongi öeldud, et kui laste eest enne lahutust konflikti varjata, siis on nende šokk lahutusteate puhul suurem ja valusamate tagajärgedega.  Jah, no ma arvaks ka nii. Kuid saan aru tugeva iseloomuga vanematest, kes tahavad lapsi Laste Maailmas hoida... Mõnel see kindlasti õnnestub, kuid VT'le on mõni tüdruk öelnud, et ema käitus nii-ja-nii, aga ma ei julge küsida, miks? Näiteks, ühel juhul: tüdrukul oli sünnipäev ja talle ootamatult võttis ema tema kingiks saadud raha ära, 'endale'. Tüdruk ei julge küsida, miks nii. Ilmselt on peres  hetkel rahaprobleemid, mida ema ei taha tütre kaela laduda. Kuid mina oma mätta otsast vaadatuna olen veendunud, et vähene raha on lapsele väiksem probleem kui julma ja isekana näiv ema. Muide, VT oma avaluses soovitas sel tüdrukul emalt küsida, kas tal on depressioon ja kas perel on rahamured. Tüdruk ütles, et VT on hull ja midagi sellist ta küll küsima ei hakka :(
Update...
Ee, point nagu ununes maha, khm. 
Point on selles, et mõned nendest vapratest vanematest, kes ei taha lapsi koormata, ei märka seda tõsiasja, et lapsed enamasti taipavad ilma jututagi, et midagi on väga pahasti. Kui vanem sellest rääkida ei 'julge', ei julge laps ka küsida. Ja teadmatus on sageli suurem hirm kui see, mis tegelikult muret teeb. Sest mureks on olevaid asju on enamasti vähem, kui muretsev laps välja mõelda oskab. Ja põhiline, mida laps kardab, kui saab aru, et vanem pole temaga avatud, on see, et teda ei armastata. See on hirmsam kui nälg või lahutus või misiganes parasjagu tegelikult teemaks on.

The stress of the situation can also cause the quality of parenting to suffer. Divorce frequently contributes to depression, anxiety or substance abuse in one or both parents and may bring about difficulties in balancing work and child rearing. These problems can impair a parent's ability to offer children stability and love when they are most in need.

Ehk siis: lastele ei mõju laastavalt mitte niivõrd lahutus ise, vaid...
- stressis vanemad pööravad lastele vähem ja vähemkvaliteetsemat tähelepanu.
- lahutus võib tekitada ühes või mõlemas vanemas depressiooni, ärevust või joomarlust vms sõltuvust, ka võivad tekkida raskused laste eest hoolitsemise ja töökohustuste vahel balanseerimisega.
Nende probleemide tõttu ei pruugi lapsevanem pakkuda lastele stabiilsust ja armastust ajal, mil lapsed seda kõige enam vajavad.

Nujah, nii see on...

***

Pulmad: kelle jaoks tähtis, kelle jaoks tähtsusetu päev...
izismile.com

***

Täitsa asjassepuutumatult oleks mul küsimus veebibrauseri Google Chrome kasutajatele, kes kasutavad ka Google Readerit.

Eellugu selline, et minu veebibrauseriks on ka Google Chrome ja umbes 10 päeva tagasi vedasin oma huvitavad artikli-allikad kõik Google Readerisse. Ja umbes 5 päeva tagasi sain teate, et Google Reader lõpetab juulis tegevuse. Nagu ikka, harjusin uue asjaga ära alles siis, kui see vanaks ja kasutuskõlbmatuks kuulutati :D

Probleem on aga selles, et ma ei oska leida Goole Chrome'ist teist feedi-varianti. Ja kui ma avan nt 'ajalehe' ilma feedita, otse kodulehe, siis see kribukrabu ehmatab mind kohe minema, alati. Ma tahan, et artiklid oleks järjest reas, mitte, et esilehel on 6 tükki ja samas ma tean, et feedi tuleks 26! Ühesõnaga ülejäänud tuleb kuidagi... leida. Ei tee ma seda! Kas Google Chrome'i on kusagil üldse feedi-nupuke või tuleks feedide jaoks kasutada muud brauserit...??? (mis minu jaoks tähendab, et pärast juulit ma uusi artikleid ei saa ja pean jälle Daily Maili lugema, kuna seal on artiklid arusaadavalt kahes-kolmes jorus).