Ilmselt kiirustasin nii väga oma 'pillaja-pöidlaid' proovima... :D
Nimelt käisin eile sünnipäevaraha ja muid külma aja jooksul sukasäärde kogunenud piastreid luftitamas.
Ja oli ka, kuhu kippuda, sest sain imetoredaid raamatuid:
JANE AUSTENI kõik romaanid samade kaante vahel (16.79)
"Väikese printsi" (2.99)
ja "Sõrmuste Isanda" - kogu triloogia samade kaante vahel (17.90)
Ostsin ingliskeelsed, sest need on ju oluliselt soodsama hinnaga...
Austeni-raamatus on üle 1400 lehekülje..... nurr! :)
*
Ja veel ostsin oma 'buduaari' :D omaenda personaalsed nõud, et saaks korralikult teed juua ja küpsist süüa inimestega :)
Minu uued kopsikud ja topsikud:
taldrikud ja supikausike |
kolm teetassi ja pähklikausike |
sama teise, 'valgema' külje pealt |
alustass pealtvaates |
Saatsin oma uuest 'portselanist' pildid ka sõbrannale, kes ütles, et need on imekenad ja järeldas järgmise lausega: "Su mees peaks õnnelik olema, et sa tal üldse olemas oled. Arvan, et ta ka teab seda."
:D
Tema jaoks on see loogiline... Vist siis et: rõõmsad nõud = hea naine! :)
(JA ta kirjutab 'unimütsi' asemel, et ma olevat 'unemüts' :D :D :D )
Mulle meeldib, kui inimeste loogika jookseb jälgitavalt rajalt maha - kui muidugi midagi kokku leppima ei pea, siis on küll jama. Ilukirjanduslikus originaaltekstis meeldivad mulle ka vasturääkivused - mis vahet seal on, kes kunagi midagi tegi, tähtis on point, mida kirjanik hetkel teha tahab :D
Aga kui kellegi teise teksti tõlkida, siis tuleb ikka täpne olla... Nii et hoolimata õhtusest jalutuskäigust ei saanud ma eile suurest ehmatusest magada - ometigi ma käin õhtul nimelt selleks, et kenasti magama jääda. Karke Tudutablette ma praegu ju ei kasuta. Ja kui ma päeval õues ära käiks, siis jääks ma magama kohe pärast lõunasööki...
A noh, vahet pole, depressiooni nagunii pole olemas - on melanhoolikud ja närvihaiged - ja ei saa täpselt ja tõepäraselt rääkida asjadest, mida pole ;) Selle onu enda seisukohad ja väited olid nagunii ka kahtlased :)
(Naljakas, ma ütlen sageli 'onu' ja 'tädi' suva 'tegijate' kohta ja praegu taipasin, et õige varsti on need 'onud ja tädid' minust endast suure tõenäosusega nooremad, hehe :) )
Aga oma uute suurelilleliste topsikute pealt vaadates ma olengi juba mõnus mutike valmis :)
Me like it! :)
Täna hommikul... :) |
2 kommentaari:
Appikene, ma ei usu oma silmi, ma arvasin, et ma üksi olen selline inimene, kel on säärane osaliselt klahvivaba arvuti, aga sul ka....kes sul sellele( või neile, ma ei tea, rohkem pole ju näha) küüned taha on pannud, kass või:)?
Naah, ei saa kassikest selles süüdistada..., kuigi tahaks! Üldiselt on meie peres alati kass süüdi. Kui kellelgi on midagi kadunud või on jahu otsa saanud või on keegi kohvi maha tilgutanud... kes veel kui mitte kass? :)
Oo, meil on kodus üks veelgi klahvivabam läpakas. Sellega ei saa üldse tööd teha, nii et klaviatuur on mujalt külge poogitud. Selle läpaka ekraan on ka pime, nii et läpakas lamab laua alumisel plaadil ja üleval on võõras klaviatuur ja võõras ekraan :)
Sellise toreda kombainiga müttab VT.
Aga kuhu minu klahv kadus, ei teagi, pole teist juba mitu aastat...... ma isegi ei igatse ta järele enam :)
Postita kommentaar