Jälle need raamatud...

Mees käis reedel raamatukogus ja võttis küll vist üle 4000 lehekülje... ja mina ikka mõtlen, et mina loen palju :P

Vähemalt võin seda raamatuvirna vaadates olla kindel, sellest pole midagi, et mina tööl ei käi. Mehel on ikkagi rohkem vaba aega kui enamikul täiskasvanutest :)

Tema võetud raamatute hulgas on ka Elizabeth Gilberti eneseotsingulugu "Söö, palveta, armasta". Mina tahan seda ka lugeda, aga see on 7 päeva laenutuse raamat. Uhh, mulle küll ei meeldi neid võtta - selline tunne on, nagu sööksin pirukat, mida keegi teine samal ajal silmadega õgib. Ma tahan ainult neid asju/raamatuid/inimesi, mida keegi teine ei taha :D (nali!)

Paljud inimesed märkavad, et vanadedes ilmnevad neis nende vanemate iseloomujooned, mis neile kunagi meeldinud pole. No vaat, mina ei sallinud oma ema maksimalismi (mille üle ta ise väga uhke on), sest minu meelest kannatasid kõik kodused selle all. Aga nüüd mõtlen iga päev: tahan lugeda sedasedasedasedasedasedasedaseda... - aega pole! Järelikult mul pole aega lugeda. Järelikult peaksin rahulikult lugemisaja oma päevakavast igaveseks välja lülitama.
Et kui kõike ei saa, siis järelikult ei saagi, üldse ei saagi, natukesel pole mõtet...

Unes nägin, et sünnitasime õega paaripäevase vahega kaksikud. Nii et 'perre' tekkis ühekorraga neli beebit. Olime suti ehmunud, aga väga õnnelikud :)