kolmapäev, 1. detsember 2010

NICK HORNBY "Pikk tee alla"

Aastavahetusööl kohtuvad kõrghoone katusel neli inimest, kes on sinna tulnud enesetapumõtetega.

Maureen on keskealine naine, kelle elu täidab oma sügava puudega poja eest hoolitsemine. Poeg on juba 18 aastane ja on ilmselge, et ta ei hakka kunagi maast ega ilmast jagama. Ning Maureen saab aru, et tema elu jääbki muu sisuta.

Martin on telemees, kelle prohmakad on avalikuks tulnud ja kellele inimesed tänaval mõnitusi röögivad.

Jess on 18-aastane tüdruk, kellest tema 'elu armastus' - üheöösuhe - enam midagi kuulda ei taha.

JJ aga läbikukkunud bändipoiss, kes nüüd veab pizzasid laiali.

See, kuda nad seal katusel kohmetuvad, et nad polegi üksi, on päris naljakas ja paljutõotav, aga üldiselt on kogu lugu üsna jama. Eriti ebaveenev oli Jessi tegelaskuju - kõiges muus oli ta arukas ja hakkaja, ja siis tormab ennast mingi jopski pärast tapma!? Oleks siis veel, et ta oleks 'roosas toas' elanud, aga ta oli mõndagi näinud ja mõnegi järelduse kõrva taha pannud - selline inimene pole nii šokeeritud ja saamatu, kui keegi teda tõrjub.

See oli üleni üks pealiskaudne ja 'ebaveenev' raamat.
Kõik jäävad ellu kah veel :D

Enesetapust katoliiklase pilgu läbi, kelle jaoks enesetapp on 'surmapatt':
* Terve elu on sulle räägitud, et pärast surma lähed sa sellesse imelisse paika. Ja ainus asi, mida sa saad teha, et jõuda sinna veidigi varem, on see miski, mis ei lase sul sinna üldse pääseda.

* "/.../ Naised on ikka täiega nõdrameelsed, mees."
"Tegelikult ei mõtle sa seda tõsiselt, mees. Sul lihtsalt ei vedanud seekord."
Ma ütlesin seda sellepärast, et teadsin: see on õige asi, mida antud juhul ütelda, mitte aga sellepärast, et mu enda kogemused oleksid mind vastupidises veennud. See pole ju tõsi, et naised on täiega nõdrameelsed, loomulikult pole see tõsi - lihtsalt need naised olid, kellega mina olin maganud ja kellega Chas oli maganud.
Jaa...
Naised on hullud,
hullud ja upsakad nad...
:D

* Iga teine sitane asi siin elus on hullem kui olin arvanud, miks peaks siis suremine olema mingi erand?

* Öelda mulle, et ma võin teha kõike, mida vaid tahan, on sama hea, kui võtta vannil kork eest ära ja öelda veele, et ta võib voolata kuhu aga soovib.

* Nad on ikka täielikud jobud, need Martini-sugused mehed, kas pole? Nad arvavad, et naised on nagu mingid fucking läpakad või mis iganes, nagu: Mu endine on vananenud, ja lisaks on nüüd saadaval ka õblukesemad, kes lasevad endaga veel rohkem teha.

2 kommentaari:

Skrata ütles ...

Hornby on üks mu lemmikkirjanike. "Elu edetabelid" ja "Julia, alasti" ja "Ühest poisist" on lummavad. Teised raamatud on ka head.

Aga viimase aja KÕIKEKÕIGE lemmikum uus lemmikraamat (nii palju lemmikuid ühes lauses) on Sue Monk Kiddi "Mesilaste salajane elu". Armusin esimestest lehekülgedest.

Et lihtsalt jagada raamaturõõmu...

karikate emand ütles ...

Raamaturõõmu tasub ikka jagada :)
ja Kiddi "Mesilaste salajane elu" meeldis mulle ka toooohutult!!!

Üldiselt Hornby meeldib mulle ka, ja püüan temalt kõike ikka lugeda. Tean, et ilmunud on "Julia, alasti" aga vaat seda veel kätte saanud pole.

Hornby on mulle ka selle poolest armas, et mina seda oma Mehele soovitasin ja nüüd ta muudkui loeb Hornby raamatuid üle - järelikult läks täppi mu soovitus. Meil on tegelikult suht erinev maitse raamatute ja muusika osas, nii et ma ei julge eriti soovitada :)