Helistamine on tõesti väga järsk.. ma julgen ainult ametiasutustele helistada, töötundidel. Või siis inimestele eelnevalt kokkulepitud aegadel.. samas, tunnen, et luulega pole mul küll kahjuks kontakti.
Näha on jah, et pole kontakti - "use poetry" on siin öeldud ainult efekti pärast :D
Minu meelest on kaks esimest tsitaati juba ise nagu luuletused...
Aga mis helistamisesse puutub, siis mul on ka julge tunne ainult isale helistada... Kõik teised on alati tegevuses. Kõige hullem on helistada kellelegi, kellel on alla kaheaastane laps :D - kui laps nutab, siis ma rääkida ei saa, kuigi emmedele paistab see normaalne olukord olevat, ja kui lapse ema vaheldumisi minu ja oma lapsega räägib, või ilmselgelt süüa teeb või mähet vahetab, siis on ka... OEH! Minu arust on normaalne helistada ainult kohest lahendamist nõudvate probleemide puhul, kõik muud jutud võiks inimene lugeda meilist siis, kui ise on selleks aega võtnud/maha istunud. Elu on niigi kiire ja segane...
2 kommentaari:
Helistamine on tõesti väga järsk.. ma julgen ainult ametiasutustele helistada, töötundidel. Või siis inimestele eelnevalt kokkulepitud aegadel..
samas, tunnen, et luulega pole mul küll kahjuks kontakti.
Näha on jah, et pole kontakti - "use poetry" on siin öeldud ainult efekti pärast :D
Minu meelest on kaks esimest tsitaati juba ise nagu luuletused...
Aga mis helistamisesse puutub, siis mul on ka julge tunne ainult isale helistada... Kõik teised on alati tegevuses. Kõige hullem on helistada kellelegi, kellel on alla kaheaastane laps :D - kui laps nutab, siis ma rääkida ei saa, kuigi emmedele paistab see normaalne olukord olevat, ja kui lapse ema vaheldumisi minu ja oma lapsega räägib, või ilmselgelt süüa teeb või mähet vahetab, siis on ka... OEH! Minu arust on normaalne helistada ainult kohest lahendamist nõudvate probleemide puhul, kõik muud jutud võiks inimene lugeda meilist siis, kui ise on selleks aega võtnud/maha istunud.
Elu on niigi kiire ja segane...
Postita kommentaar