VT: "Miks sa alati nii tasa koputad? Näed, kuidas tuleb koputada!"
(Koputab oma toa uksele.)
Mina: "Issu magab!"
VT ei satu segadusse, naeratab soojalt, võtab mu käest vaagna, noa ja kahvli ja räägib:
"Ma tahtsingi öelda, et hindan su õrnust rohkem kui midagi muud..."
Me sööme täna ilmselt terve päeva arbuusi.
Mul erilisi isusid ei ole, aga seda juhtub sageli, et ma söön midagi ja see on nii hea, et ma imestan, kuidas ma varasemad päevad (kuud, mõnel juhul ka aastad) ilma hakkama sain :)
 |
| - Pildi leidsin Internetist - |
---
Üks teine lugu.
Vend käis hästi korraks üleeile oma kahe plikuga siin.
Vanem, neljane Maša ei mäletanud mind enam, astus trepikojast esikusse ja tutvustas viisakalt, tugeva, selge häälega: "Tere, mina olen ---!" ja ütles oma mõlemad eesnimed. Hakkasime mõtlema ja arvutama ja... tõesti, ma pole oma ihusilmaga Mašat kaks aastat näinud, aga fotode ja videote järgi olen täiesti kursis sellega, milline ta on ja kuidas suhtleb.
Leenu, tõsine tüdruk, tundis mu kohe ära ja naeratas enda moodi napilt (nagu muigaks salamisi millegi üle), kergelt alla vaadates.
Iga kord, kui ma selle linnupojaga suhtlen, teeb mu süda korraliku jõnksu allapoole.
Olen kuulnud, et ta on laps, kes võõristab palju ja vaatab eemalt. Pärast rohkem kui aastat, mis Vana-Emmake tema eest hoolitseb, pole neil mingit klappi. Näen tema ettevaatlikkust ka videode pealt - kui Vend aparaadi välja võtab, siis Maša trallab edasi, aga Leenu jääb tõsiselt kaamerasse vaatama - tema ei kavatse ilmarahva lõbuks lolli mängida :D
Aga mulle see laps lihtsalt sulab sülle, nagu oma kehaosa. Mina hakkan sirutama kätt ja samal ajal sirutab tema enda oma minu käele vastu; mina liigutan kätt endast eemale, et talle turjale pai teha ja tema juba tuleb mulle lähemale. Ta ei pruugi isegi minu poole vaadata - lihtsalt kuidagi liigub minu kehaga kaasa! Vend ütleb, teeme pilti, ja ta on mul süles - ja seda nii kiirelt ja pehmelt, nagu oleks ta sinna voolanud. Ma tahaks lihtsalt ühe pika lina võtta ja selle tüdruku enda külge siduda ja niimoodi mõned nädalad olla...
:(
7 kommentaari:
Mul läks praegu süda natuke katki seda lugedes...
Aga küllap on hea, et sa talle olemas oled vähemalt.
Mhmh!
Meenub "Kodutundest" üks lugu,kus isa kasvatas lapsi,ema oli ära läinud...Ja siis üks lastest, väike tüdruk, "liimus" saatejuhi-naise külge...
Sa mõjud juba lugedes nii pehmelt. Laps tunnetab seda. Kui vana Leenu on, kui saad seda avaldada?
Leenuke on kaks ja pool :), see ei ole saladus :).
Ja miks sa sed siis ei tee?
Miks sa ei võta teda natukseseks enda juurde?
See tundub isekas - mina tahan!
Kindlasti paluksin seda vennalt, kui oleksin täiesti kindel, et Leenule see meeldiks ning et VT ja Mees ka väga närvi ei läheks sellest :)
Aga juba kuu aja pärast lähen nädalaks maale nende juurde ja seda ootan küll väga :)
Postita kommentaar