In the early 17th century, the manifestos caused excitement throughout Europe by declaring the existence of a secret brotherhood of alchemists and sages who were preparing to transform the arts, sciences, religion, and political and intellectual landscape of Europe.Wikipedia
KEEGI võiks lausa kokku lugema hakata, kui palju neid imelisi ilmumisi on pidanud tulema.
Mõtlen muidugi jälle maakoore all elavatele lemuurlastele ja hüperborealastele ja ma kujutan ette, et selle teemaga esimest korda minu blogi kaudu kokku kokku puutudes on seda raske uskuda, aga juba ainuüksi Instagramm on täis inimesi, kes usuvad, et Ülestõusnud Meistrid ja lemuurlased aitavad meil iga päev argielu elada ja toetavad meid kõiges ja hoolivad ja armastavad, ja kohe tõuseme me kolmandast dimensioonist viiendasse ja saame palju peenemateks, tervemateks ja õnnelikumateks tegelasteks.
See on ilus mõte, kaunis kujutlus - pole ime, et inimesed seda usuvad.
Aga paistab, et paljude möödunud sajandite vältel on inimestele sadu kordi kohe-kohe muutuvat maailma lubatud. Neid muutusi pole toimunud, kuid inimesed surevad uskudes, ja elavad unustavad pettumuse. See on liigutav! :) Inimene on ikka selline... usaldav ja hea-uskne, otsatult optimistlik.
Inimene on ime.
Muidugi võiks seda ka niimoodi vaadata, et inimene on laisk - ei tunnista, et ainult tema ise saab maailma paremaks muuta, mitte mingisugust Päästjat ei tule mitte kusagilt. Ma siiski ei vaata seda nii. See tähendaks lihtsalt tunnistamist, et muutused on aeglased ja paljud vajavad midagi julgustavamat, et nina päriseks norgu ei vajuks. Ma katsun ka edaspidi mitte pilgata, kui keegi räägib oma kohtumistest ükssarvikute või lemuurlastega :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar