:)

Täna sõitis Vend oma piigadega jälle Tartust läbi. Seekord sisse ei hakanud tulemagi, nad kutsusid mu maja ette.

Maša, kes mind eelmine kord ära ei tundnud, jooksis mulle täna kaugelt vastu ja hüppas aga kohe sülle ja näitas mingit veidrat karvast käbi. Ja ma ei usu, et ta oleks mind oluliselt paremini ära tundnud - Maša on hästi usaldav laps ja ma arvan, et ta jooksis mulle vastu selle hääletooni ja pilgu pärast, millega Vend ütles, et "Näe! Kes see on? See on tädi *karikate emand*" Sellest Mašale piisas, et mulle rõõmsalt sülle joosta :)

Leenu puges mind kaugelt nähes hoopis Venna sülle (sest ega tema ei pidanud siis maas olema, kui õde sülle sai), aga kui ma Maša maha panin, siis tuli Leenu ka nagu õigusjärgset kallit nõudma.

Tillukeste kallistavate laste hoidmine on küll maailma kõige parem asi :)

Ma ei jõua ära oodata, et saaks nende väikeste pudinatega maale. Ma ostsin neile Ahhaa teaduskeskusest vahvaid kingitusi ka - loomulikult mõlemale samad asjad, aga eri värvides, muidu võib tüli tulla :)

Maal peaksime olema koos õega, aga oh häda, tema reis oli planeeritud nii, et Austraaliast Shanghaisse (või oli see Singapur? :D), sealt TÜRKI, ja Türgist otse Eestisse. Aga nüüd vist Türki ei saagi, arvestades, et lennujaam on tanke täis ja puha suletud. Vaat, ei teagi, kuidas Õde nüüd Eestisse saab, aga peaasi on see, et teda pommi otsa ei sõidutata, isegi kui ta ei saa nii ruttu Eestisse, kui algul plaanis.

Helistasin Issakesele ja... ta on vanemaks saades kõike nii tugevalt üle elama hakanud... Oli teine Õe lennu pärast nii pabinas, et hääl värises. Ma ütlesin talle, et küllap otsitakse asenduslend näiteks Kreekasse ja kui õigel päeval ja kellaajal ei saa, siis olgu pealegi, aga seda ma ikka loodan, et kui väiksemgi oht on, siis maanduda ei lubata.

Oh aeg, mis sellest maailmast küll saab... Kristlased ja eurooplased on sõdadest nagu välja kasvanud, aga moslemite lõimimine on küll üsna ilmselt läbi kukkunud üritus (mitte, et Türgi kodusõda oleks usuga seotud, aga mujal on vastavaid intsidente küllaga ja senine turvalisus, mida eurooplased on endastmõistetavana nautinud, on kadunud, kaotatud, maha mängitud. Uuuh, ja ma lugesin Aeonist artiklit, et kui me tunnistame, et inimene võib sündida vale soo kehas ja lubame sugu vahetada, siis miks me ei tunnista, et inimene võib sündida vale etnilise grupi kehas ja miks me ei luba inimestel rassi vahetada!?!?!?)

Anyway, praegu elame veidi ärevil... Õde pidi 19. juulil Eestisse jõudma, aga millal ja mismoodi see nüüd tegelikult juhtub, ei teagi. Aga usun, et augusti alguses oleme me siiski kõik umbes kümnekesi Lääne-Virus koos, kallistame ebaeestlaslikult pruune vennalapsukesi, korjame veinimarju ja joome eelmise aasta koduveini :) Seega ma ei muretse :)