NEIL GAIMAN "Kalmisturaamat"

Kirjastus Tiritamm
Ilmumisaasta 2014
Lehekülgi 302
Tõlkinud Sash Uusjärv
Illustreerinud Dave McKean

- - -

Eile käisin raamatukogus mulle soovitatud Neil Gaimani "Kalmisturaamatu" järel. Naljakas, et tellisin selle ilma, et oleks üldse uurida püüdnud, mis raamatuga on tegu...

Teen kodus raamatu lahti... pildid! ... kas see on nuga?
Kas mulle soovitati kriminaalromaani?

Loen kolm esimest lehekülge. Põnev küll, aga ... kas mulle soovitati lasteraamatut?

Hakkasin lugema ja lugesin enam-vähem ühe jutiga läbi.

Tegemist polnud ei krimka, ega ka täielikult lasteraamatuga, vaid pigem kogu-pere-raamatuga, millest saavad lugemisnaudingu nii 10 kui ka 50 aastane, kel on säilinud veidi lapsemeelsust.

Esimesed leheküljed...

Raamatu peategelaseks on Nobody Owens - väike poiss, kes öösel mütsatuse peale ärkab ja lahtisest uksest välja jalutab, kuni jõuab surnuaeda. Samal ajal tapab iidsesse vennaskonda kuuluv Jack tema perekonna ja saab suure üllatuse osaliseks, kui tita tuppa jõudes voodist vaid kaisukaru leiab. Hea haistmisega ja maagiat valdav sell jõuab nina abil surnuaiale, kuid äsjasurnud ema on juba oma poja eest palumas käinud ja elu ajal lastetuks jäänud Owensite vanapaar võtab lapsukese enda hoole alla, kuid väikest elusat poissi toetavad, õpetavad ja suunavad väga paljud surnuaia-'elanikud'. It takes a graveyard to raise a child! 

Jackide vennaskonnale on oluline poiss leida ja surmata, kuna tuhandeid aastaid vana ettekuulutus ütleb, et tema perekonna liige ruineerib nende salaseltsi. Nii peavad kadunukesed kogu aeg pead murdma, kuidas väikest Bodi eluks elavate hulgas ette valmistada, aga siiski kaitsta nii kaua, kui oht on möödas.

NII NÄEB VÄLJA AUTOR
NEIL GAIMAN

Raamatus on kirev seltskond huvitavaid tegelasi ja mulle meenutab see väga animafilmi "Laibast pruut", kus surnute maailmas käis vilgas elu - pealmaal aga oli kõik troostitutes hallikassinistes toonides. Maagiliste olendite, juhtumite ja vastavate õppetundide tõttu meenutab see ka "Krabatit", kuid on viimasest palju lihtsakoelisem.

Tegemist oli armsa ja sooja raamatuga, mõnusa meelelahutuskirjanduse otsijale soovitan :)
Hoiatus neile, kes soovivad, et kirjandus oleks ... hõrgumat sorti.
"Kalmisturaamatu" kogu ilu ja võlu on nähtav ka kümneaastasele.
Aga kuna ma fantaasiakirjandust pole nii ammu lugenud ja ruttu läks, siis olen rõõmus, et lugesin ;)
Tänud soovitajale! ;)


- - -

Lisatud mõned tunnid hiljem:

Oh, ja otse loomulikult nägin ma unes 'kolmikmõrva'. Minu unenäos visati beebi aknast alla. Ilma midagi mõtlemata hüppas ahastav ema talle järele. Seda nähes ja asja natuke kaalunud, otsustas alla hüpata ka 10-12 aastane tütar.

Olen nii mõjutatav päeval kogetust, et oleksin imestanud, kui ma poleks unes näinud midagi seoses raamatuga, mida ma mitu tundi lugesin!


- - -

Eile, kui ma raamatukokku läksin, hüüdsid mingid mehed mulle tänavaserva pargitud auto lahtise ukse vahlelt:
"Hei, nuku! Tule siia!"

NUKU? :D

Ma ei kandnud roosat kleidikest vaid tavalisi tumesiniseid teksaseid, beeži suvemantlit ja madalaid sandaale; juuksed olid sõlmes/krunnis.

"Nuku" öeldi mulle küll esimest korda elus...

- - -

Ja veel.
Ma ostsin endale vist maailma kõige ilusama väikese raamatu: Marcel Proust "Days of Reading".

See on õige tilluke...

ja õhuke...,

... aga nii kaunis! :)

- - -

Olen oma hommikukohvi hakkanud jooma pooleliitrisest supitassist :D

Mis teha, kui janu on nii suur, et joogikruusid jäävad kõhetuks... :p


Jajajaaa ongi kõik! :)
Täna pean jälle raamatukokku minema, sest üks VT'le kaks nädalat tagasi tellitud raamatutest on kohal. Hea, et saan "geimehe" (bwahhahhaaa, sorri!) tagasi viia.

(Mina tõesti muudaks oma lapsele mõeldes nime, kui mul nii narritav perekonnanimi oleks.
VT on mind tänanud, et ma suutsin asjad korraldada nii, et tal on minu viisakas perekonnanimi, mitte issu tobe nimi :). Mees võttis ka ametlikult minu nime, kui abiellusime... ja see oli juba 17 aastat tagasi, kujutate ette! '0'...)

Mwahh! Tsau-blau! :)