Tähistaeva killuke...

Jätsin eile õhtul unejutuks ühe Hallo, kosmose saate käima (kärgperejutuga, mis loenguna kahjuks oli absurdne, aga pereteraapiasse ma usun - sinna jõuavad inimesed, kel on mingi integrity) teadmata, et kui üks saade saab läbi, algab automaatselt uus saade.

Keset ööd ärkasin järsku imelise muusika peale...
Kuna mul unerohi veel täiega töötas, krabasin voodi kõrvalt korvist esimese ettejuhtuva paberasja (õnneks oli see lihtsalt ajaleht) ja kirjutasin selle peale "1.30 Volk tähistaeva killuke".

Kuna ma olin jube uimane, siis hommikul ei saanud ma üldsegi mitte aru, misasi see olla võiks, aga ära ka ei visanud, vahel jälle vaatasin ja mõtisklesin...
Nüüd just tuli meelde.

Olin öösel hääle järgi ära tundnud, et selles saates rääkis Igor Volke (see oli see Volk), nihutasin saateaja 1.30 peale ja ...
oooo... oohoooo...
Nii ilus!
Ja kui armsad sõnad!
Keerake aga julgelt alguses häält juurde (aga võibolla teil nagunii on koguaeg küllalt häält - minu arvuti ja telekas on alati vaevukuuldav) või kasutage kõrvaklappe, et 'kõiki hääli' kuulda.

Tore, et ma niimoodi kobistades selle loo leidsin :)

Tähistaeva killuke lõikab ründepilve pooleks

olles tibatilluke end ma usaldan ta hooleks

Looja, võta tähed oma sülle

tiivad saades end ma kiilun kahe pilve vahele

Looja sinisilmi piilun vaatamata rahele

Ma valisin öise aja, et tulla su ligi

Ma valisin valjema kaja

ehk kuuled nüüd ometigi, ometigi

ometigi!

Sa valisid öise aja, et tulla mu ligi

Helendama, õpetama

helendama, õpetama mulle

armastust

Esitab Tallinna Muusikakeskkooli noortekoor, solist Merit Männiste