Igapäevane menüü

Praeguseks olen väljunud sellest kuid kestnud piima-suhkru-puuvilja-lummusest.
Ometi pole kusagile kadunud soov teha oma elu nii palju lihtsamaks, et söön alati samu asju - nii ei pea vähemalt enda pärast menüü peale üldse mõtlema.

HOMMIKUTI
söön ma nüüd omletti köögiviljadega (kurk-tomat või brokoli või aurutatud kaunoad - natuke kurki-tomatit tuleb tegelikult kõige odavam - seda ma ikka jälgin ka, et oleks maksimaalselt odav ja tervislik).

LÕUNAKS
söön aurutatud kartulit kapsa-hakklihahautisega.
Kui tahan ja saan luristada laristada, siis ujutan hapukoorega ka üle.
Hakkliha panen suure kapsapea peale 300 g.

ÕHTUKS
söön suure kausitäie isetehtud müslit keefiriga, kus peale kaerahelveste on veel 1 banaan, paar külmutatud maasikat, 2 tl päevalilleseemneid, 2 tl kookospähklipuru ja parematel päevadel ka 2 tl mandlilaaste :)


Ütleme nii, et see annab veidi rohkem toitaineid, kui varasemad igapäevased banaani-keefirijook (H), õun (L) ja juustusaiad liitri magusa piimakohviga (Õ) :D


Mõistagi ampsan ma teistele süüa tehes aeg-ajalt ka midagi muud... näiteks paprikat raatsin osta ainult VT'le, aga kui seda talle puhastan, siis pistan ise veerand pintslisse - praegu on kogu aeg õudne paprikaisu :D, aga eks ta kallivõitu ole.


Ja loomulikult söön kõiki vitamiine ilusasti edasi: A, D'd, magneesium, raud, B'd, C - mitte, et see nelja kuu jooksul mingisugustki tuntavat mõju oleks avaldanud. Aga mulle meeldib raha tuulde loopida, hehhehheee :D  Ei, tegelikult - lihtsalt lubasin endale, et proovin veel üks kord asja, mida olen korduvalt proovinud, ja mis pole töötanud, sest nii paljud inimesed ütlevad, et see aitab, ja ma ei oska ise mõelda, ega oma kogemustest järeldusi teha ja ma mõtlesin, et halba see ju ei tee ja ammu pole tõesti proovinud - organism ju muutub, äkki nüüd aitab! Ja kaks kuud uhan veel, aga pärast seda jään ainult nende aspartaamipommidest veeslahustuvate vitamiinide juurde, sest mulle meeldib end mürgitada.


Mis toitudesse puutub, siis oleme kõik üha süvendanud oma eelistusi. Ja ma teen väga taltsalt kõigile erinevat sööki, sest mina ja VT ei sööks elu sees neid õudseid odavaid vorste ja viinereid, mis Mehele meeldivad - mees aga ei taha kaugeltki nii palju taimset, kui meie VT'ga. Siiski on mul hea meel, et ka Mees sööb meelsasti kapsa-hakklihahautist, ka sööb ta iga päev natuke tomatit ja suure kohusetundega iga päev pool õuna. Minu meelest on see õunapoolitamine naljakas, aga ainult salaja :P Näo ees ma ikka tunnustan ja kiidan teda, et ta üldse mingitki puuvilja sööb :)
VT ja Mees kumbki jälle ei taha üldse nii palju piimatooteid kui vajan mina.

Ja võtame näiteks praekartulid.
VT ei söö neid üldse - liiga rasvased.
Mina panen supitaldriku põhja majapidamispaberiruudu, laon kartulid sellele (üritades rasva pannile maha jätta), tõmban paberi kartulite alt ära ja tupsutan kergelt pealt ka üle.
Mees aga kallab kartulid pannilt taldrikusse koos praerasvaga, tilgutab viimse kui õli sinna peale ja ujutab veel majoneesiga üle ka.
Juba ainuüksi see näitab, kui raske on kõigile meelepärast toitu teha.

Ja asi pole ainult maitse-eelistustes - meie kehatüübid on ju ka erinevad. Selles mõttes pakub ajurveeda minu meelest kõige terviklikumat toitumisnõu, et arvestab nii inimese väljanägemist (seedesüsteemi ja loomuse tüüp väljendub välimuses), iseloomu, olekut, eluviisi/nõudmisi jne. Olekski jabur toppida nii erinevatele kehatüüpidele sama toitu. Vähemalt ma ise tunnen küll tugevat tõmmet teatud toitude vastu, mis ei jäta mulle lihtsalt kõhuruumigi nii palju, et midagi muud ka veel süüa.

VT'l aga on praegu sellised tuurid, et ta segatud toitu ei söö - suppe, salateid, riisiroogi.
Ta sööb iga toidukorra ajal 3 eri asja, näiteks brokoli, liha, leib; tomat, leib, piim; sibul, kala, leib; pähklid, piim, banaan - jne.
VT söögiga ma tegelen ainult nii palju, et toon poest, mis ta kirja on pannud.
VT'd me poputame ka - tema saab asju, mida me endile ei raatsi lubada :)


Mehega on ka üsna lihtne - iga päev aurutan kartuleid ja teen (või on varasemast) kapsast, talle saab juurde poepihve või viinereid kuumutada. Õhtul praeb ta ise endale kartuleid ja makaronide keetmise tuletas ka meelde :)

Nii et esimest korda elus teenindan ma ennast söögivaldkonnas rohkem kui teisi ;)
Nii on päris mõnus! :)


---

Ok, väikese hilinemisega, aga illustreeriv materjal ka lisaks - tänahommikuse omleti näol.
See jõudis mul pildi tegemise ajaks küll veidike lössi vajuda, kuna lõikusin VT'le porgandipulki :)
Terrrvis tuleeb! :)