laupäev, 16. jaanuar 2016

Väikukale ikka kõige paremat

Ostsin täna lapsele ilusa punase granaatõuna.

Me polnud seda nii ammu ostnud, et ta küsis üle, kas seemned on söödavad.
Mina jäin mõtlema. Ma ise küll mitte kunagi neid söönud pole, aga mina ei söö ka viinamarjaseemneid ega arbuusiseemneid - samas tean paljusid, kes seda teevad ja silm ka ei pilgu.

Guugeldasin.
Guugel ütles, et kui sa oled seemnetega tegelemiseks liiga laisk, siis pole granaatõun sinu jaoks :D

Nonii, läheb VT kööki sööma.

Natukese aja pärast tuleb ja küsib:
"Kuule, granaatõun peaks seest ikka ju punane olema?"
Mina: ?
"See on seest musta värvi."

Lähen vaatama, ja ...


NÄMMA! :D






Pealt oli täiesti ilus... ja küllalt raske ka minu meelest.
Ma ei osanud midagi kahtlustada...
Ah. noh, ananasse ma ka valida ei oska, nii et mida ma õige ootasin :p


Õnneks on kassatšekk ja hinnakleebis alles, millel on näha tänane kuupäev ja pood.
Mees võibolla homme püüab selle kas ümber vahetada või küsib raha tagasi.

2 kommentaari:

Manjana ütles ...

Su granaatõun näeb pealtpoolt liiga hea välja. sellist ei tohigi osta. granaatõuna koor peab suht kole olema, selline väsinud värvi ja kahjustustega, siis on hea sisu. sinu omal on uhkelt ja punaselt läikiv.

ma, tavaliselt, nuusutan ka kõiki vilju, kuna mul on hea nina ja sellest on kasu. aga granaatõunu ostsin sel nädalal maxima allahinnatud korvist kilokotti pakituna ja sain väga hea vilja kilohinnaga alla euro.

karikate emand ütles ...

Ei no tore, ma lihtsalt purskasin naerma seda lugedes :D
Et peab pealt koledam välja nägema, siis on seest ilus? :D

See meenutab mulle, kuidas meie pere enam kui 20 aastat tagasi esimest korda kiivisid ostis. Et võtame ikka kõige kõvemad, need pehmemad pole enam nii värsked ja mahlased ilmselt :D
Nagu kartuleid valisime...
Muidugi need põletasid meie keeled ära oma happega :D