Teadsin algusest peale, et tegemist on filmitriloogia kolmanda filmiga, kuid ei tulnud selle peale, et esimesi osi YouTube'ist otsida.
Eile vaatasin klippe esimesest osast ja leidsin teise osa - "In The Mood For Love" - ja täna loodan esimese ära vaadata. Meespeategelane on minu silmis küll väga ebameheliku oleku/välimusega... alguses mõtlesin tükk aega, kas see on mingi nali? Kas ta peabki ebameeldivana mõjuma oma nilbe irvega? Aga ilmselt siinkohal üldistan oma isiklikku nägemust - tema suhu pandud tekst on meeldiv. Seega pole arvatavasti tegemist antikangelasega. Lihtsalt ... naeratuse poolest veider vennike.
Vähe on filme, kus nii palju kaadreid seisavad lihtsalt paigal nagu postkaart või näitavad inimtühjust, või kus üksainus inimene lihtsalt istub/seisab ja vaikib, ja kus on nii-nii-nii palju aegluubis stseene.
See on minu jaoks lihtsalt vastupandamatu.
Veel - hea muusika ja ilus suitsetamine/suitsukeerised :) - mõlemat palju!
Väga omapärane asi mõlemas filmis on kitsaste, nirude elamispindade, räämas ja pragunevate/lagunevate seinte kontrast naiste ülimalt viimistletud välimusega. Need naised nagu üldse ei pannud tähele, et võivad end ära määrida. Mulle tundus küll kõik jube must, aga nemad käisid oma kauni keha ümber hoidvates peentes kleitides musti kingi kõpsutades ja käekotti aeglaselt lahti-kinni klõpsutades ringi...
See, et asjadest ei räägita nii kaua kui võimalik, mulle filmides meeldib - päriselus pole ma selleks kahjuks suuteline. Vaevalt on mõte jõudnud minus esimese kuju võtta, kui ma juba sellest pasundama jooksen, ning siis pean muidugi käima ka täpsustamas ja selgitamas, kui mõte küpsedes uue jume saab. Oeh!
Aga vaikus on üks ilusamaid asju, mida siin filmis austatakse.
Allolevat klippi soovitaks vaadata alles neljandast minutist... Esimesed neli minutit on siin ainult selleks, et mõista lõputsitaati (see tore neiu, kelle meessoost peategelane jõuluõhtul restorani viis, oli terane, vahva ja ilus, kuid armastust nende vahel ei tekkinud), kuid viimased kolm minutit on minu jaoks rohkem selle filmi moodi.
"Love is all a matter of timing.
It's no good meeting the right person too soon or too late.If I'd lived in another time or place...my story might have had a very different ending."
Kunagi teismelisena vaatasin filmi "Kolm värvi: sinine".
Ma ei mäleta sellest absoluutselt mitte midagi muud, kui et teismelisele minule jättis see tohutult sügava mulje ja ma olen alati tahtnud ka teised kaks värvi ära vaadata.
Eile leidsin kõik kolm filmi ka YouTube'ist.
Muudkui ohheta ja ahheta!
Küll Issand on ikka armuküllane, et ta sellise internetikeskkonna (vms) lõi :D
Aga nüüd ma tunnen, et eriti ei julge vaadata... Olen seda rohkem kui pool elu uuesti näha tahtnud, kuid nüüd kardan, et enam ei meeldigi ja ei kiirusta selle vaatamisega sugugi :p
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar