Telekaõhtu

Taas on alustanud mu lemmiksaade "Plekktrumm".
Eile rääkis seal Siiri Sisask, kes märkis küll, et tal on vaid keskharidus ja suur hoolimine ja uudishimu maailma vastu, mis tal on õnnestunud erakliku loomuga ühitada, kuid mõjus kultuurisaates ikkagi põnevamana kui näiteks sügishooaja avasaates olnud nooruke viiuldaja-helilooja, kellel näis kõigest üsna 'poogen' olevat, hehehe :P
Vanemaid inimesi on ikka huvitavam kuulata.
Saatejuht Joonas on erand, tema on külla armas ja taibukas poiss.

Enne "Plekktrummi" tuli Shakespeare'i järgi filmitud "Richard Teine". Ma lugesin seda just mõned kuud tagasi ja tundsin filmis kõik kohe ära; kuna olen selline uimerdaja, siis mulle igasugune kordamine tohutult meeldib, nii et see oli väga tore üllatus! Eile näidati alles esimest osa kolmest, nii et saan mõnusasti vaadata, kuidas Henry Neljas - kellest ma praegu näidendit loen! - siis kuningaks sai. Filmilavastuses ta just pagendati kuningas Richardi poolt - ja hiilis mõnede lordide poolt toetatuna Inglismaale tagasi.


Ja pärast "Plekktrummi" tuli 5 laulu Maarja Nuudilt.
Sellised rahvalaulutöötlused ja enda viisistatud salmikesed või üminad.
Mulle kangesti meeldisid!

Teate ju seda suurte klahvidega karbikest, mis muusikutel jalge ees maas on, ja mis salvestab jupikese ühte pilli või üminat ja siis taasesitab seda nii, et saad uue pilli või uued sõnad-üminad võtta ja varem esitatule kihte ehitada!? Kunagi ma teadsin, mis selle nimi on, aga kardan, et juba palju aastaid enam mitte.

Igatahes Maarja Nuut kasutab seda karbikest väga lihtsalt ja mõnusalt.
Ma polnud temast midagi kuulnud, aga hirmsasti meeldis.
Nüüd uurin kõike, mis temalt YouTube'is üleval on.

Ikka tasub vahel telekat vaadata küll... :)

Siin siis Maarja Nuudi "Veere veere päevakene":

8