Mul on selleks nina.
Eks neid asju, millega ma rahul pole, on veelgi - lõug, juuksed, sääred näiteks -, aga just nina on see, mis tõesti nagu ette jääb :D, teisi ma muuta ei viitsiks.
Olen sageli mõelnud, et kui raha oleks jalaga segada, kas ma siis läheks ja laseks oma nina poole väiksemaks lõigata?
Aga siis näen fotosid luhtunud operatsioonidest ja mõtlen, et ei mingi hinna eest!
SIIN rohkem pilte (izismile.com).
4 kommentaari:
Pole su ninal häda midagi! Keegi teine isegi ei märka su nina, nad märkavad sind. Su nina annab sulle iseloomu ja omapära.
See on vist ilusate inimeste häda, et otsitakse selline viga endas... Mina olen palju keskmisem kui sina, ebaperfektsusi siin ja sääl, ometi ei saa ma öelda, et ma midagi enda juures ei salliks. Nii hea on vananedes ennast üha rohkem armastama hakata, pubekaeas küll juba komplekside käes vaeveldud!
Ei, tead, mitu lähedast inimest on mind mu nina pärast ikka narritanud sõbralikult :D, huvitaval kombel võõrastele-sõpradele see ette jäänud pole, aga Mees kutsus mind kaua Pikkninaks ja Õde narris, et kui ma naeran, siis mu lõuaots ja ninaots peaaegu puutuvad kokku :D, ja vennanaine ütles, et ta ei saanud alguses naeru pidama, kui nägi kui pikad ninad on eestlastel :D
Aga see on minu puhul ka tõsi, et ajaga muutud enda suhtes leebemaks. Teismelisena tundus ikka kõik üsna kole enda juures :P.
Üldse mitte selle postitusega seotud, aga ma mingi aeg tagasi lugesin su minestuse teemalist postitust ja täna sattusin läbi kellegi teise blogi sellise blogi peale
http://potsundroom.blogspot.co.uk
Lugedes tundus tegu olevat just sama asjaga mida sina kirjeldasid oma postituses. Ma muidugi pole kogu blogi läbi jõudnud lugeda, aga see voodist püsti tõusmise ja minestamise kirjeldus pani mind kohe sinu peale mõtlema.
Oi, väga huvitav! Aitäh! :)
Postita kommentaar