Noh, reedel küünitasin millegi järele ja tõmbasin tekki eest ära, ning virutasin tekiga ümber veiniklaasi veega - ja otse arvuti peale. Keerasin arvuti küll kohe kummuli, aga mõned tähed ja numbrid enam ei tööta, lisaks viskab ta mul leheküljetäite kaupa kaheksaid, kuhu iganes ma oma kursori jätan.
Arvuti on mul uus, aastavanune... Ma tundsin end ikka jube sandisti. Lootsin, et kuivab ära ja klahvid saavad korda, aga eks ma pidin ikka Mehele ütlema, miks ma talle enam tõlkeid ei saada :p
Aga Mees on kõike muud kui parastaja ja hurjutaja. Hoolimata sellest, et ta mind sada aastat hoiatanud on, hakkas ta mind hoopis lohutama, et see oli ju õnnetus ja nii ja naa.
Ma juba arvasin ette, et ta niimoodi reageerib, aga ma ikkagi leian, et see on temast kohutavalt kena. Mina olen tema pealt õppinud seda, et ega pahandamine olukorda muuda ja VT'ga ma juba ammu-ammu ei pahanda, piirdun silmade pööritamise ja peavangutamisega. Näiteks selle peale, et ta on siiani kampsuniväel koolis käinud. Või et ta ei söö seekord mu suurt potitäit kanakarrit, sest "kaneeli või midagi" on liiga vähe. Ma tõesti panen maitseaineid mõõtmata, aga söömiskõlbatu see nüüd ka ei tulnud:D
 |
| - eilne karri - |
Õnneks paistab, et arvuti tarkvara kahjustada ei saanud ning Mehel oli kapis ka ülearune klaviatuur, mille sai minu arvutiga ühendada.
Aga südametunnistus on mul küll must ja täna hommikul ärkasin juba 4.40 ja hakkasin aga usinasti Mehele tõlkeid tegema esimese asjana :D, isegi unenäo panin kirja hiljem.
 |
| - täna hommikul - |
Praegu ma kirjutan unenäost üles vaid märksõnad, et näha, mis inimesed, kohad ja toimingud mu unenägude põhiteemadeks on. Selle tulemusel mul ei jäägi enam terviklikke lugusid meelde, täitsa pettumus kohe :D Samas, kui hakkan pikalt unenägusid üles kirjutama, siis hakkab tasapisi üha rohkem üksikasju ka meelde jääma ja ma ei jõua ära kirjutada seda romaani igal issanda hommikul.
Anyway, tunnen, et praegu on mul küll hirmus hästi vedanud, et ei pidanudki mu arvutit päris korstnasse kirjutama, ja niimoodi - tänulikult ja alandlikult alustangi seda päeva, aga küll ma varsti jälle saba rõngasse keeran ja uljalt ringi tuiskan :p ... jookidega luban nüüdsest siiski ettevaatlikum olla 0_o
4 kommentaari:
Äkki kuivab veel korralikult ära ja saab päris-klaviatuuri ka kasutada?
Ma olen ka üsna hooletu oma asjadega, kohe teadlikult ja natuke ülbelt. Väga midagi pole nagu juhtunud ka...
Kuigi sa kirjutasid, et arvasid end hästi hoolika olevat..mitte hooletu.
Mulle nii meeldib neid VT lugusid lugeda:) et mispidi ta omapärane on (ikka positiivses mõttes) ja kuidas sa teda hästi kasvatanud oled.. Antaks mulle ka ikka pikka meelt ja mõistust ja mis selleks vaja kõike! :)
Ma enam ei looda, et ära kuivab - samad tähed ei tööta, mis eilegi. Aga ausalt öeldes olen ma nii õnnelik, et terve arvuti õhku ei lennanud, et ma ei oska paremat olukorda soovidagi. Mitu korda päevas pigistan silmad kinni ja mõtlen, kuidas mul vedas, mitmes mõttes.
Haha, selle lastekasvatamise teemaga on küll nii, et igal emmel oma viis, mis ongi talle ainuomane ja õige. Ja kes taassündidesse usub, usub ka seda, et alati saavad õige emme ja õige laps kokku, kes teineteist õpetama või mingitest kogemustest läbi tulema panevad.
Muide, praadisin ennelõunal pannkooke ja lugesin sinna kõrvale oma päevikut sellest ajast, mil VT oli 7 aastane ja seal oli kirjas: "Kallistasime 'VT'-ga pikalt ja ta ta ütles: "Uskumatu, et sa just minu emme oled!" :D
Kuule, sul tasuks kogu klaviatuur lahti kiskuda ja nupud ära võtta - üldiselt saab seda ise ka teha, aga kui kahtled, vii parandusse - ma usun, et saab korda või vähemalt paremasse korda kui praegu :)
Mees võibolla viib parandusse millalgi...
Minul endal on palju mugavam teist klaviatuuri kasutada kui parandusse minna.
Postita kommentaar