Vaatasin omale panga-arvele, kõik tundus korras, aga siis märkasin, et kuigi ma enda arvates olen mitu päeva toas istunud, on mu kaarti usinasti edasi kasutatud.
Mõtlesin pingsalt, kas ma siis ikka olen väljas käinud?
No ei meenu küll.
Summad olid küll viisakad, alla 20 euro... ja imelikul kombel just minu kodupoe poodides, aga ikkagi...
No kuna mina olen toas istunud, siis keegi ikka kopeeris või midagi... unustasin kaardi korraks kusagile ja...
ei see ei ole ju võimalik... aga...
Hakkasin juba vaatama, kuhu ma kirjutada või helistada saaks, et pange mu kaart kinni ja saatke uus, aga siis hakkas kummitama, et vaataks järgi, mis pood see Mileedi on, kuhu ma üleeile olin 7,5 eurot jätnud.
Mileedi on lillepood.
Hm.
VT'l oli 3. juunil aktus ja ma tõesti ostsin pundi roose tema klassijuhatajale (kes oli tõesti imeline - üks VT väga tubli, viks ja vaoshoitud klassiõde hakkas vaikselt nutma, kui õpetaja nendega hüvasti jättis, ja mul tuli seda kuuldes endal ka pisar silma... ja praegu ka tuleb, mhh!). Ja siis käisin ka toidupoes, et lõpetajakesele pidusööki osta veidi... pärast seda jäingi tubaseks...
Jaa - need summad on tõesti viimased, lihtsalt 4 päeva hiljem on maha läinud.
Huhh!
Tore!
Ei peagi uut kaarti tellima!
Teel põikan Mehe tuppa - kallid-musid - ja ma räägin oma hommikusest ehmatusest, et oleks äärepealt pangakaardi kinni pannud ja nii...
Kööki minnes napsan esikukapilt ajalehe.
Selle all on mulle kiri.
Teen selle lahti: uus pangakaart!
Ja selle peale ma mõtlesin küll, et - ma lähen lolliks :D
Appike, kas ma juba ikka tellisin uue kaardi?
Aga oota - Mees käis postkastis ju vara, kui ma veel polnudki oma arvele vaadanud!
Kuidas nad mulle siis uue kaardi saadavad?
Kas ma olen vahepeal "päevi kaotanud"?
Mis toimub?
Kuulge, laske mind välja!
Mõistagi on kõik ok.
Keegi mu kaarti kopeerinud pole ja uus kaart saadeti mulle lihtsalt sellepärast, et vana kehtivusaeg lõppeb juunikuuga ära.
Raske on nii juhmina elada, kullakesed! :p
Meist lollimad inimesed ajavad meid küll närvi, aga eks neil endal on ka närv sees ja raske oma lollusega hakkama saada, uskuge mind! :D
1 kommentaar:
Natuke raske on ehk jah juhmina, aga kellel poleks. Sellistel puhkudel tagantjärgi lohutan-kiidan end alati, et tegelikult sain ju asjale pihta. Aega võttis natuke ja segadusse ajas.
Et jah, vahel veidi juhm, aga ikkagi saame ju eluga hakkama :) :)
Postita kommentaar