Alustame ilmast

Võiks arvata, et olen kurb, et ilm tagasi külmaks keeras, aga ei - panen soojalt riidesse ja jalutan hea meelega. Õhk on värske ja mõnus. Eks igal ilmal on oma plussid ja ilu - kuni seitsme miinuskraadini :D, sealt külmemat enam ei taha. Ja praegu on asi sellest kaugel, nii et naudin väga oma väikseid jalutuskäike.

Aga VT'l õnnestus end ära külmetada - või siis ikkagi mingi viirus saada.
Eelmisel nädalal vaatas ta YouTube'is Aqua Barbie Girl'i videot ja õppis sõnu pähe ning laulis seda koolis teistele tüdrukutele. Tüdrukutele meeldis nii väga, et kaks neist soovisid seda laulma ja näitlema õppida ning viimases klassijuhatajatunnis koos VT'g klassile esitada.

Terve nädalavahetuse olid tüdrukud elevil. Üks neist - Ken :D - käis isegi VT'l laupäeval külas, et rolli paremini harjutada. Räägiti kostüümidest ja parukatest... - paraku ärkas VT esmspäeva hommikul tulisena. Panin ta kraadima ja tal oli 37,5. Sellegipoolest läks ta kooli. Kodus ikka kange nohurohi ja kurgutablett sisse ja... Kuni siis neljapäeval, mis pidigi olema etenduse päev, ärkas VT ilma hääleta. Ainult paukus köhida "kõuhh-kõuhh!"
Oiiiiii, seda nuttu....
Mina arvasin, et tüdrukud saavad aru, aga VT ahastas, et nad on andestamiseks liiga pettunud - nad on ju lapsed!
Helistasin 6.40 ise ühele "lapsele", kes pidi VT'd majanurga juures ootama, et VT ei peaks üksinda roosa parukaga kooli minema (ta ei saa seda ise korralikult pähe). No muidugi oli ta pettunud... Ütles küll vaguralt: "Ma saan aru." Loodan, et saabki :) VT ei julge aktuselegi minna :D, kardab, et kõik sisistavad ta peale :p

VT vannitoaselfie - tahvelarvuti teeb tal tõesti kauneid pilte!

Täna on VT klass väljasõidul rohelusse.
VT pole poolteist aastat klassireisidel käinud, sest alati minnakse ka veekeskusesse ja miinus viieste silmadega on rüblikute keskel ilma prillideta hirmus olla.

Kuid nüüd pakuti koolist 6-päevast suvelaagrit. Elatakse mõisas, pea iga päev on ekskursioonid kusagile, ujuda saab järves. Ja VT, kes ei taha ka kunagi eriti kusagile minna, tahtis järsku sinna! Ja kuna see ei maksa oluliselt rohkem kui kõik need reisid kokku, kus VT pooleteise aasta jooksul käimata on jätnud, siis otsustasin, et ta võib minna. Olin juba jõudnud sukasäärde hakata kriisiraha koguma :D - see kõik läheb nüüd suepäevadele, aga - see on hästi kulutatud raha. VT on seda kindlasti väärt. Ta on õnnelik, et saab minna. Kuigi kahjuks tema klassist tuleb ainult üks tüdruk - teised kaks vajusid kuidagi ära.
Olen ise ka väga põnevil - VT pole kunagi üksi ööseks kodust ära olnud :)
Ja olen kangesti õnnelik, et saame seda VT'le võimaldada :) Oleme siis juuni keskel Mehega 6 päeva kahekesi - see saab olema veidralt aga mõnusalt vaikne :D


Ja nädala mõttetera tuleb seekord dalai laamalt:

“If you think you are too small to make a difference, try sleeping with a mosquito.”