Leidsin samast vihikust tsitaate ka ARVO VALTONI raamatust "Tee lõpmatuse teise otsa".Tsitaadid, mis mina olen välja kirjutanud, räägivad enamjaolt jälle asjade kulgu mitte sekkumisest ja vaikselt omaette olemisest.
* Head tegema minnes me teeme tihti halba.
Astunud sammu, mis meid näiliselt millegagi ei ähvarda, astume mõnikord sündmuste ahelasse, milles meie osa lõppeb alatusega või oma kõige paremate äratundmiste reetmisega. Seepärast talitavad õige vaistu järgi need, kes hoiavad end võõrastest asjadest eemale.
* Raamatutes on öeldud, et me kõik tahaksime olla targad; selleks ei tule merede taha reisida. Tarkust ei saa otsida; kui me hoiame oma südame puhta, voolab tarkus ise sinna sisse.
* Kui sa tead palju, siis sa liigud sinnapoole, et ei taha enam midagi teada. Kui sa oled oma südame puhastanud, ei kipu sa enam looma. Vabanemine mõtetest on tagasipöördumine õnne tühjusesse.
* Tark vaikib ja ei tegutse. Midagi pole sellest loomulikumat.
Aga ka...
* Inimsuse juureks on pehmus ja tähelepanelikkus, suuremeelsus ja armastus. Selle kaunistuseks on tark vestlus ja muusika.
Minu jaoks pole see viimane tsitaat eelmistega vastuolus, kuigi saan aru, et mõne jaoks on, küllap.
Samast vihikust lugesin ka kellegi tiibetlase juttu, et kõik inimesed, kellel on sarnane karma, näevad maailma ühesuguselt. Nende ühist tajumust või kogemust maailmast nimetatakse 'karmast tingitud vaateks'...
Ka üks võimalus selgitada seda, miks mingid grupid koonduvad-tõmbuvad... :)
*
Izismile.com'ist leitud pildilt on näha, mis juhtub siis, kui tühjuse- ja vaikuse-juttu võtta sõna sõnalt, mitte voolava suunana :-p
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar