laupäev, 3. september 2011

***

Eile oli Väikesel Tüdrukul esimene 'tööpäev' kolmandas klassis...
Ega tööd suuremat tehtud; õpetaja tutvustas uusi õpilasi, andis uued raamatud-töövihikud kätte ja ütles, et nüüd jäävad lobisejad peale tunde ja programm on keerulisem, nii et tuleb tubli olla. Samas lohutas armsasti, et võib juhtuda, et tuleb mõni väga halb hinne, aga sellest ei maksa liialt kohkuda - järgmine kord läheb paremini :) Seda minagi räägin... et ei maksa kohe end maha kanda, kui mõni kolm sisse lipsab. Mul hakkas ka kolmandas klassis raske ainult viisi saada ja ma mäletan, et mind peeti üldiselt targaks lapseks... (Väikesel Tüdrukul seda koormat ju pole, irw :) )Vene keel oli raske, sest olin sageli pikalt haiglates ja jäin kõvasti maha - üksi ma seda ainet õppida ei tahtnud ega osanud. Mata töödes olin närviline ja väsisin ja tegin hooletusvigu. Ise ka pidin kreepsu saama, kui nägin, et olin vale vastuse pannud.
Õnneks suhtub Väike Tüdruk neljadesse väga rahulikult.
Mina selles vanuses justkui arvasin, et pean igal juhul ainult viisi saama ja kartsin minestada ja häbi kätte ära surra iga kord, kui nelja sain... ah, õigus küll, ma ju Pidingi ainult viisi saama, kodune käsk :D Sedalaadi käskusid Väike Tüdruk saanud pole. Mäletan, kuidas ma ükskord sain kolme ja seisin korteriukse taga, kartes sisse minna... kuni pissisin seal seistes püksi - alles siis läksin sisse, kuna nüüd oli suurem hirm, et keegi mind täis pissitud pükstega trepikojas näeb :p
Väikesele Tüdrukule ma midagi sellist ei soovi... samas kardan natuke, et kolme nähes muutun pahaseks, et kuidas siis nüüd niimoodi..., sest peamiselt on temalgi hooletusvead. Aga mõnda asja ta ka kuidagi keeldub õppimast. Ma nägin, et ta ei mõtle kaasa, kui ma talle noote või kella seletada püüdsin... selliste asjade eest saadud halbade hinnetega on raske leppida.
Pean siinkohal veelkord ütlema, kui rõõmustav oli blogikommentaaridest lugeda, et mõni inimene ei saagi selgeks, kas pool kuus on 5.30 või 6.30... muidu mõtled oma lapsest, et ta on rumal mingi imeliku kiusu pärast... - on nii hea teada, et selline asi võib ka täiskasvanul pea sassi ajada.

Ja blogi asjus olen veel väga tänulik Lastejuttude Manjaanale, kes õpetas mulle, kuidas Blogtreest välja saada, sest pärast tema õpetussõnade järgi talitamist pole mulle sealtkaudu tõepoolest ükski lugeja tulnud - vähemalt ma märganud küll pole. Nii et suured tänud! :-)

Aga kooli juurde tagasi - esimesel koolipäeval sai Väike Tüdruk juba ka esimese sünnipäevakutse. Ma olin väga liigutatud, sest see armas väike poiss kutsub Väikest Tüdrukut juba kolmandat korda, kuigi kahel esimesel korral Väike Tüdruk ei läinud!!! No võibolla ta kutsub kõiki, kes teab :), aga ikka armas - Väike Tüdruk enda sünnipäevi üldse ei pea. Ja kuna ka ma ise pole eriline sünnipäevarallitaja, siis ma mõtlen alati nii, et uue kutse esitanud inimene tahab mulle teada anda, et ta pole solvunud, et ma eelmine kord ei tulnud... ja olen tänulik. Aga seekord ütles Väike Tüdruk, et ta tahab minna... ja ma olen rõõmus :)
Viimasel ajal on ta üldse julgemalt sünnipäevapidudel käinud ja enamiku kutsetest vastu võtnud.

*

Veel tahtsin näidata, kui kaunid hauad Hiinas leiti...
Need on umbes 3000 aastat vanad - puust hobuvankrid koos hobustega.











No nad teevad seal kõike nii ilusasti ja osavalt. Euroopa haualeiud on ikka katkised ja segamini - mõned killud ja kondipuru -,
need siin on nagu hoolega valmistatud ja paigale sätitud mudelid.





Uskumatu, et piltidel näha olev on umbes 3000 aastat vana.

Muide, need terrakotasõdalased, mis rohkem kui 2000 aastat tagasi Hiina esimese keisri hauda valvama pandi ja möödunud sajandi 70' aastatel leiti, olid nii peenelt välja voolitud näojoontega, et sai kindlaks teha, millisest hiina provintsist keegi pärit oli... ja nende mõõgad olid pärast kahte tuhandet aastat ikka veel teravad!

Millised meistrid need hiinlased ikka on (olid?)... Mitte ainult maalid ja käsitöö, vaid ka sealne filosoofia (taoism on see, mis mulle meeldib) rabab ja vaimustab.



See kõik aga ei tee neid Tiibeti kultuuri hävitajatena sugugi vastuvõetavamateks...

Hauapildid on Daily Mailist.


2 kommentaari:

lastejutud ütles ...

:)

Ma avastasin vahepeal selle, et blogspotis on erineva kommentaaride asukoha järgi kommentaarijatel erinev võimalus oma profiili näidata. Kui kommenteerimisel avaneb aken siia jutu alla, siis ma saangi valida ainult wordpressi profiili. Kui aga blogi settingutest on kommentaari väljundiks valitud "Comment Form Placement", siis saan lisaks ka blogspoti lingiga kommenteerida. wordpressi aadressiga kommenteerimine ei taha kunagi esimese klikiga läbi minna ja peab mingi 5 korda proovima.

karikate emand ütles ...

Uhh, Sinust on ju kasu lausa tündrite kaupa: panin Comment Form Placementi alla 'pop-up window' (enne oli 'embedded below post') ja olen nüüd ka ise ilusasti sisse logitud - enne pidin valima Name/URL vms ja iga kommentaari puhul oma nime ja blogiaadressi uuesti kirjutama :)

Veelkord suured tänud :)
ja nii tore, et Sa ikka lugesid seda postitust... ma mõtlesin, et Sa ei pruugi lugeda, aga vast 'kosmos' korraldab minu tänu eest Sulle midagi head... :D