Mehed ja romantika

Meeste romantilisusest räägib psühholoogiaprofessor Nancy Kalish, kes on kirjutatud raamatu "Kaotatud ja taas leitud armastus".

Väike valik tema jutust:

Me defineerime romantilisust sageli naiselike arusaamade kohaselt – nagu lillede ja kaartide saatmine, mälestusesemete alleshoidmine, romantiliste filmide juures ahhetamine ja armastuslaulude kuulamine päev otsa.

Mehed ei pruugi seda kõike teha, kuid nad teevad midagi veel romantilisemat: nad kannavad armastust igavesti oma südames.

Uurisin 3000 naist ja meest, kes olid üritanud taastada suhet kaotatud kallimaga, ja küsisin neilt, kui kaua neil võttis aega, et oma tunnetest üle saada? Vastustest selgus, et meestel (nii homo kui heteromeestel) võttis kaotatud armastusest üle saamine oluliselt rohkem aega kui naistel. Mõned mehed polnud rahul pakutud valikvastustega: nimelt oli viimaseks võimaluseks „üle kümne aasta“. Ainult mehed jätsid kõrvale kõik pakutud valikud ja kirjutasid: „Ma pole temast kunagi üle saanud!“ Pole kahtlustki, et ka naiste hulgas on neid, kes endiselt oma varasemast kallimast unistavad, kuid ainult mehed pidasid vajalikuks seda eraldi kommentaariga rõhutada.

Samal ajal uurisin ka täiskasvanuid, kes polnud kunagi püüdnud lõppenud armusuhet 'üles soojendada'. Vastavat küsimustikku täitma nõustunute hulgas oli mehi märkimisväärselt rohkem kui naisi, ning nad väljendasid tugevaid tundeid oma esimese armastatu suhtes, kuigi nad polnud kunagi üritanud suhet taastada.

Minu veebilehekülje avalikul foorumil teevad postitusi rohkem naised, kuid tegelikult on end minu lehel registreerinute hulgas mehi rohkem kui naisi. Mehed ei kirjuta postitusi nii sageli kui naised, kuid nad on usinad lugejad.

Ka registreerib telefonikonsultatsioonidele rohkem mehi kui naisi, kes soovivad rääkida oma kaotatud armastusest.

*

Ma ei kahtlegi, et mehed on lähisuhtest samavõrd huvitatud kui naised ja mulle on samuti jäänud mulje, et lahkuminekuid elavad mehed läbi rängemalt. Kuid imelik asi siinjuures on see, et suhte ajal on mehed minu meelest paindumatumad. Kriitika-teema juures märkis Oudekki, et sageli minnakse lahku just pisikeste asjade pärast. Nii see on, kuid minu teada sooritavad neid pisikesi närviajavaid tegusid ülekaalukalt mehed – vast on asi ka selles, et mehi juba mingite pisiasjadega närvi ei aja :)...? Ja ma mõtlen, et miks selline kangus, et kodurahu huvides ikkagi ei õpita prill-lauda alla laskma, musti nõusid kööki viima, pakist joomise asemel klaasi kasutama, hambapastat lõpuotsast pigistama, hilinedes helistama, ninakolle diivani alumise ääre asemel taskurätikusse pakkima jms... Miks mehed ei õpi, ja siis oh seda häda ja hullumiseni sügavat õnnetust, kui naine ära läheb...?

Kahju kohe meestest, et nad nii abitud on ja nii suures (aru)saamatuses elavad :)

Eesti mehed on üksjagu pahased, et siinsed naised vaatavad välismaa mehi. Mina pole vaadanud, aga ma vaatan muu-maa naiste blogisid. Ja sealt jääb küll mulje, et Eesti mehed on kuidagi individualistlikumad. Kui nemad teenivad raha, siis see on nende raha, ja nad armulikult – mõnikord ka lahkelt – annavad osa oma rahast pere tarbeks, kui endast üle jääb. Mõnel pool mujal maailmas aga suhtub mees oma rahasse algusest peale kui pere jaoks teenitud rahasse, lisaks tunduvad nad täiskasvanud pereliikme rolli (see, kes aitab ja ära teeb) sootuks paremini sisse elanud olevat – lapsi kusagile viies või remonti tehes ei tee nad naisele teenet, vaid elavad elu, mida nad soovisidki, pere-elu. Aga kui mõni Eesti naine oma mehe kohta ütles, et too on pere nimel kõigeks valmis, siis peetaks seda meest tossikeseks ja tuhvlialuseks – selle eeldusega, et ega mees oma pea ja südamega küll niimoodi perele ei pühenduks.

*

Kuid suured tunded on ikkagi olemas ja neid väljendavad ka mehed.

Ühest blogist leidsin kirja, mille poiss kirjutas tüdruku jalale, kui tüdruk magas.
Püüan seda tõlkida.

mu kaunis tüdruk...

sa magad minu kõrval ja hoolimata meie akna tagant maanteelt kostvast mööduvate autode mürinast tunnen ma sügavat rahulolu, kuulates sinu hingamist ja tuult, mis taga-aias sasib kõrge puu oksi; ja nüüd on autod ja veokid ja liiklusmüra vaikinud ning veelgi mõnusam olla. sinu kõrval olen ma kogunud suurema osa arusaamadest enda ja sellega koos ka maailma kohta, ja sinuga koos olen ma kõige rahulikum, puhtam, õnnelikum, tõelisem, soojem ja kõik muud ülivõrded, millega saaks kirjeldada seda, kui korras kõik näib, kui ma olen sinuga. ma olen seda mõni kord küll väljendada püüdnud, kuid ma pole kindel, kas ma üldse oskangi edasi anda seda, kui kõrgelt ma sind hindan – sinu kohalolu minu elus ja kõike seda, mida ma otseselt ja kaudselt sinult õppinud olen. maailm muutub, ta teeb seda pidevalt ja mõnikord on need muutused dramaatilised, kuid ma tean, et meie armastus jääb kestma. me oleme tugevamast tugevamad ja ma ei lahku sinu kõrvalt iialgi.

tänan sind kõige eest, millega sa oled mind õnnistanud. olen sinu võlglane.

sinu X,
kogu ajaks ja ajatuks igavikuks

*

Mida mehed siis tahavad?
Koomik ELAYNE BOOSLER: "Ma tean, mida mehed tahavad. Nad tahavad olla tõeliselt-tõeliselt lähedased kellegagi, kes jätab nad rahule."

:)

*

Ka Sinilind kirjutas huvitavalt meeste abitusest romantilistes suhetes.

*

Pilt...
Isegi kui mees püüab kõik liigutused õigesti teha, ei pruugi tal romantitsemine päris veenvalt välja tulla! :)