Et Väikese Tüdruku riukalik huumor mind ummikusse ei ajaks, ei sukeldunud ma seekord raha järele mitte põue vaid hoopis sukasäärde.
„Võeh, ma ei taha su kirpu!“ teatas seepeale Väike Tüdruk :D
Pean vist igavaks hakkama ja poodi kombekalt mängima, võttes nähtamatut raha ilusti nähtamatust käekotist, nähtamatust rahakotist – nii ei saa ta minu (nähtamatut) pakutut tembeldada rinnanibuks või kirbuks.
Või mine tea...
Üks näide elust, rohkem kui 10 aasta tagusest ajast...
Käisime Mehega raamatupoes ja ostsime mingi raamatu.
„Kas kaardiga maksta saab?“ uurib mees müüjatarilt.
„Ikka saab!“
„Kas 'ruutu kaheksa' sobib?“ küsib Mees rahakotis sobrades.
:D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar