neljapäev, 15. märts 2018

Kribukrabulugu

Ükskord, kui ma MUJI kirjatarvetepoe väljapanekut (pildil) nähes järjekordselt iharalt lõõtsutama hakkasin, tekkis mul mõte, et kui kontoritarbed mu niimoodi õnnest uimaseks võtavad, siis oleks aeg ehk endale kodukaunistuselemendina selline kirjatarvete väljapanekunurgake tekitada. Vaataksid seda vist armunumalt ja pikemalt, kui budapilt üle toa ja buda altaril ...

Kuna ma olen just pliiatsivärki kogunud nagu ull, siis alustasin sellest, et teipisin vetsupaberirullid kokku ja heegeldasin sellise koti sinna ümber:



Mulle väga meeldib, ja isegi Väiku, kes mu nikerdamisi tavaliselt lootusetuks nimetab, ütles, et tuli hästi välja :)
Rõemu kui pailu! :)

Nüüd ma pean mõtlema, kuidas kavandada märkmike 'väljapanekut', ja kas ma panen sinna need, mis on täiega kasutusel või need, kust ma igasuguseid huvitavaid lehti võtan ... sest need, millesse ma ei kirjuta nagu oleks ilusamad, aga igapäevased jällegi vajalikumad. Samas on need vist isegi kättesaadavamad seal, kus nad praegu on: sülle võetava madala arvutilaua kõrval suures neljakandilises korvis ...

Eks see tuju läheb ilmselt üle ka, sest jubelugu, kuidas need tolmu koguma hakkavad...
Aga kuni ma veel tolmutamisest tüdinud pole, on rõõm sellest pildist olnud veel suurem, kui ma ootasin! :)

Paar Muji poe pilti ka - seda konkreetset 'viimast tilka karikas', mis mind tegutsema lükkas, kahjuks ei leidnud ..., aga sellest poest ei saagi koledat pilti teha, nii et võin üpris suvalised panna :)






Niccce, aye?! :)



7 kommentaari:

Lendav ütles ...

See vetsupaberirullidest pliiatsihoidik, seda on mul kohe vaja! /läheb meisterdama/

Kylli ütles ...

Einotore, mul oleks ka seda vaja, aga samas ... ma koon lapsele TEIST aastat sääriseid, üks ja veerand on valmis :D

Lendav ütles ...

Mul on kinnaste kudumine neljandat aastat pooleli, iga aasta olen natuke teinud :D. Üks ei sega teist. Muud käsitööd olen kinnaste kõrvalt ikka teha suutnud ja lõpetada ka, küll need kindadki ükskord valmis saavad. Ja sinna pliiatsihoidiku ümber ei pea ju ilmtingimata heegeldama. Võib hoopis õmmelda või tapeedi kleepida või paela punuda-liimida või mis iganes.

ritsik ütles ...

Ma ei tea, mis võluvägi on neis puhaste tühjade märkmike ja värviliste pliiatsite ridades, aga minus tekitavad nad samamoodi õnnetunnet ja rahu ja samas.. kärsitust ? Soovi midagi kohe ise kirjutama-joonistama hakata.

karikate emand ütles ...

Oi, kus järsku on kommentaare tekkinud! :)
Ma hakkasin päeval vaatama Black Mirrori neljandat hooaega ja olen samamoodi kinnikleebitud nende külge nagu esimest kolme vaadates: muu maailm kaob, pole enam meeles, et mul on laps või blogi ja ... kui ma nüüd mõtlema hakkan - isegi see pliiatsikott kadus meelest! :D
No nii hea sari on, et ma olen nagu puuga pähe saanud - jälle!

Aga nii vahva, et teile pliiatsikott meeldib! :)

Ja ma tean, et ma pole ainuke märkmikuhull, sest terve Instagram on neid täis :D, aga vahva kuulda, et kodule lähemal ka 'kaaskannatajaid on! ;)

Teha selle ümber riidest kott on oskuste puhul super... mingi pitsike või lill või lipsuke ka ümber ja... Mina eriline õmbleja pole, aga praegu on lausa kahju, sest kangaid on ju nii imeilusaid ja meeleoluloovaid, mina kasutasin lõnga ja heegeldamist selle pärast, et VT kooliprojektidest on see üle ja mind selline asi häirib, nii et ma üritan kärmelt realiseerida - muidu kuidagi tundub raha ja ruumi raiskamisena.
Aga jee! - riidest tuleks superilus!

Ma teipisin rullide põhja ka kinni, sest mõtlesin, et tahan seda võibolla voodisse tõsta ja heegeldatud kotis vajuks kogu see kupatus võibolla laiali - riide puhul seda ilmselt pole teha vaja.

Ehheee - tore, igatahes!!! :)

notsu ütles ...

hee :D

Ma lugesin kunagi üht hurt-comfort žanri fänfikki (humoorikat sellist), kus üks peategelane oli vigastatud ja teine valvas tema voodi ääres või umbes nii. too vigastatud tegelane oli valuvaigistitest pilves ja rääkis neid tarku mõtteid, mis niiviisi pähe tulevad. üks oli see, et "ma tean, kuidas maailmarahu saavutada ja kõik õnnelikuks teha! kõigile tuleb kantseleitarbeid anda! kantseleitarbed teevad kõik õnnelikuks!"

karikate emand ütles ...

No näed! :)

Muide, ma tean ka selliseid inimesi, kes armastavad kontoritarbeid ilma, et neil oleks kommet kirjutada, välja kirjutada, liste ja plaane koostada. See on nagu mingi karistus antiikmütoloogiast - igavene piin: rõõm uutest pliiatsitest-märkmikest käib alati koos süütundega, et need ei tule tegelikult kasutusse.

Ma ise olen nüüd selle kontoritarvete nurgakese loomisega seoses mõelnud, et nii paljud asjad, millega me oma kodu kaunistame, on ka küllaltki kallid ja nende ainus funktsioon on pakkuda silmarõõmu. Nii et isegi kasutamata jätmise puhul neil siiski oleks funktsioon nagu raamitud fotol või lilli täis vaasil! :)