Pole ingliskeelset autorit, kelle teksti mul oleks lihtsam jälgida. Meie mõtlemise rütm on ilmselt väga sarnane, kuid erinevalt minust räägib Teal hästi loogiliselt ja teeb väga harva mõttehüppeid, -kukerpalle ja lolle nalju :P.
Loen ja loen...,
selle teema suhtes olen silmad, kõrvad ja südame lahti hoidnud, olen naise rolli kohta huviga, palju ja sageli lugenud, nii et absoluutselt mitte midagi uut ega üllatavat ei kuule (kuigi ma pakun, et tegelikult ei saa öelda, et enne Kristust just läänes meeste võim naiste üle tugev oli ja hõlmas õigust võtta elu, vägistada, müüa, rentida jne ... see oli ikka idas ka nii ja seal on nii tänapäevani - oleneb sellest, kui nõrk naine on, kas teda kaitseb seadus, politsei, perekond, sõbrad), aga noh, eks mulgi on vaid dokfilmidest ja artiklitest kogutud mulje. Üldiselt - hoolimata sellest, et kogu Teali jutt on üksikasjadeni tuttav, unustan/kaotan end tema tekste lugedes sageli täielikult... vähemalt minutiteks :), ja seda enam kahjuks lihtsalt ei juhtu. Lapsena oli see väga lihtne - olin ma keset kihavat bussijaama-püstijalakohvikut, raudteejaamas, tänaval, külalistega piduliku laua taga - kaks-kolm sekundit raamatusse vaadata ja see imes mu endasse nagu vaakumiga. Magic! Ma ei tea, millal seda minuga viimati juhtus, et tõstan pea raamatust ja ma ei tea, kas viimasest maailmateadvustamisest on möödas 30 sekundit, 3 minutit, 3 tundi või 8 tundi äkki? (Ma liialdan sageli, aga see pole liialdus - lapsepõlves oli see mul igapäevane asi: sain iga päev mitu korda hirmukrambid kui reaalsusesse tagasi tulin ja mul polnud õrna aimugi, kas ja mis ma seekord maha magasin.) Aga noh, tegelikult on see hea märk: eskapistid ei suuda kas hetkereaalsust või oma elu ülenisti üldjuhul välja kannatada ja psüühika aitab neil siis reaalsusest välja lülituda. Mida rohkem sind su oma elu vaimustab, seda kergem on hetkes püsida :)!
(Hei, yay, kukerpall! :) )
Aa ja noh, seda et, ma siis kopeerin siia paar pirakat lõiku temalt.
Jah, naine olla pole kerge...
Ainult 'eikeegi=minaise' on kerge ja hea olla.
Aga seekord siis naistest:
"/.../what Freud managed to ingrain within society was the
idea that there was absolutely such a thing as a good
mother and a bad mother and that being a bad mother in
any small way will destroy the overall health of her child
long term. This added a thick layer of anxiety and guilt
over the obligation that was already a cloud covering
motherhood."
***
Pärast maailmasõdu:
"When men returned from war (if they returned that is), it
was expected that women would let go of the jobs and
revert to their ‘natural place’ by simply going back to their
place in the home. Many did not want to. On top of
financial motives, the purpose, meaning and esteem they
had experienced in their professions during that time felt
better than the roles they were fulfilling in the home. They
were not ignorant to the fact that even though in previous
centuries, motherhood was the role that was promised to
bring them esteem and happiness, it was a hollow promise.
Society did not hold the position of homemaker and mother
to be one of much esteem at all. It was obvious to them that
it was the role that was considered to be by far the inferior
role within society.
The issue that arose for women when they started to take
over the roles that men had vacated is that there was
nothing done to relieve them of their duties as mothers and
homemakers. They were simply expected to do all of it. At
that time, housework was an all-day task. It was a time
where all cooking had to be done from scratch and dishes
had to be washed by hand. It was before clothes dryers
were invented. This included directly caring for the
children. It was more than a full time job. It was a job with
no off hours. When women took over jobs that men
vacated, life looked like a living hell."
Jah, kuna
see, mida naine kodus tegi polnud töö vaid instinkt, onju, siis ta
pidi ainult õnnelik olema, kui tal oli võimalus teha nii palgatööd,
kui ka täita oma naiselikku instinkti olla hea koduhaldjas, emme ja
seksikiisu, see oli preemiaks, see oli ju see, mida naine loomuldasa
tahtis, eks!?! Ja mida jumal naiselt ootas!
***
"It is easy to look back through history and to say that so
much has changed. Maybe it has, but it doesn’t FEEL like
it has."
***
"And yet, we have adopted the idea that there is something
degrading and without esteem and even embarrassing and
anti feminist about being a stay at home mother whose life
is dedicated to only homemaking and children with no
career. And so, women are between a rock and a hard
place. And still, just like during wartime, we are expected
to do it all. We are expected to be 100% dedicated to our
children as mothers and compete with men and each other
for full time careers and maintain a healthy marriage.
There is no way that any person can do this. And so, as
mothers, the atmosphere that we have had to become
accustomed to living in is guilt… Guilt, guilt and more
guilt.
We live in a world today that is so complicated and so
expensive that nowaday most households simply cannot
afford a woman to stay home to be a caretaker even if she
really wanted to. And so even though there are men out
there who participate equally in the tasks of childcare and
home, the growing trend I see arising from many women
(and the genuine danger between the genders) in the
Western World is that Women are really resenting men and
society at large. Women resent men and society for the
unfairness of being expected to fulfill their ‘natural’ roles
as wives and mothers and still work to bring in income as
well. And in this atmosphere of resentment, there is a
growing thought I see arising within the minds of
women… “Why the hell are men even here? If we are
doing everything on our own anyway, there is no purpose
for him, especially if he is adding pressure instead of
taking it away."
Mmmjaaa. Tunnistan üles, et mina olen ka niimoodi mõelnud. Naised on vastupidavamad, tugevamad, mõistlikumad, stabiilsemad, avatumad ja kannatlikumad kui mehed. Kogu see möödunud sajandite surve on meie soo sitkeks, teraseks ja paindlikuks kasvatanud - sünni ja surma nägemine ja kogemine tegi meid vähem pealiskaudseks. Mees ainult määrib, haiseb, käitub lugupidamatult ja veab alt, onju!? :D Sealjuures teeskleb endaga rahul olemist ka veel ... ülbitseb ja mossitab, käitub nagu titt ... :D
Kuid see olukord on ka neile võõras ja vale.
Kui inimesed kuidagi hakkaksid oskama avatuna elada ilma, et neil oleks vaja karta, et nad kohe töötuks ja sõpradest ilma jäävad, kui nad on alati sellised ja sellises tujus nagu nad hetkel on, kui nii mehed kui naised saaksid suhtlema asuda ilma soovita muljet avaldada vaid lihtsalt sooviga (alati veiklevat, muutuvat) ennast väljendada, oleksid suhted nii palju soojemad ja ilusamad, kuigi musklinäitamist ja punnitamist oleks mõlemalt poolt palju vähem - polegi vaja, tuleb välja!...
Ole sina ise - ja sa oled põnevam, armsam ja ilusam kui kõige vingem sina, keda sa teeselda suudad!
See on täiesti kohutav, et meid ei kasvatata aru saama, et meiega pole midagi valesti, me tohime tunda kõiki oma tundeid, meie arvamustele (ka õelatele ja lühinägelikele) on oma aeg ja koht ja keegi peaks õpetama meid armastama end oma nõrkushetkedel, et kõigel, mida me mõtleme, teeme ja tunneme on väga loogiline ajalugu, me oleme alati täpselt õiges kohas oma eluga ja täpselt sellised nagu me peamegi olema hetkel, kõike arvestades. Kõike arvestades - on kõik täiuslik. Me lihtsalt arvame, et kõigega arvestamine tähendab kõige ette teadmist. See pole tegelikult vajalik, aga seda ei saa seletada.
Suutmatus ja soovimatus ennast vastu võtta ja armastada on minu meelest kõige jama ja raske taga.
Ja ühiskond hoiab meid liiga suure hirmu ja surve all, me ei julge kõike rõhuvat käest visata ja 'vaba tõusu' alustada - või hukkuda. Kui kõik just liiga absurdseks ei muutu: siis ei jää midagi muud üle kui usaldada ja tundmatusse hüpata, ja kaotada pole ka enam midagi. Visata kõik maha ja olla puhas ja paljas minaise=eikeegi ja nagu mõne aja pärast 'illumineerub' - KÕIK!
Kahjuks sa ei saa seda kogemust, kui hoiad mainest või rollist kinni.
Sa ei saa lennata, kuni elad "pean-pead-peame-pidin-peaksin"-maailmas.
Siiski... ma pole nii optimistlik kui Instagrami esoteerikud kes leiavad, et kohutavalt vilets tervis või jälestus enda ja elu vastu on hea märk ning enne tulebki põhjas ära käia, et oleks stiimulit kõrgustesse tõusta.
Küllaltki suur osa inimestest, kes varakult lootuse kaotasid, ei tule sealt põhjast mitte kusagile. Nii et... see pole ilmtingimata hea märk, kui tunned end raevuka ja destruktiivsena. Võib olla, aga ei pruugi ka. Iial ei tea. Lase sel lihtsalt olla ja võta see vastu, tee sellele ruumi, armasta oma valu ja raevu, kaitse ja hoia ennast.
Või midaiganes :p, vali ise :).
💚
***
"I wish women could have the freedom to choose whether
to be at home with their children or to have a career and
that there were equal esteem assigned to both positions."
Õu jee, mina kaa!
Vaat sellest ma olen küll varasematel aastatel siin blogis rääkinud, et olen ainult selles mõttes feminist, et mõtlen, et naise nähtamatu töö kodus ja kaaslaste emotsionaalse heaoluga on võrdne mehe sissetulekut toova tööga.
Kui naine soovib
eelkõige jagada armastust ema, perenaise, armastaja ja inimesena,
siis olgu ta selles nii osav kui tahes – teiste inimeste meelest ei tee ta
mitte midagi. Seda peetakse alati mingiks vaheetapiks, ei arvestata,
et see võib olla asi, mis sul imeliselt välja tuleb ja mida sa
tahadki teha - olla valmis perekonnas (ja läheduses) 'komistajaid ja kukkujaid' oma rüppe püüdma. Ja otsusega paitajaks ja 'paimendajaks' jääda kaasneb tõepoolest nii naiste,
meeste kui ka riigi- ja müügiesindajatepoolne pahakspanu. See
närtsitab naise loomisrõõmu. Ausalt, nii paljud mehed olid enne emapalka
jube uhked, et lasevad naisel „mehe kulul” kodus istuda lapse või
lastega. Reeglina hindab ka mees oma naist rohkem, kui too kodust
väljas tööl käib. Kui naine teenib raha kunsti, käsitöö,
õmblemise või muu sellisega, mida ta kodust teeb, hakkab mees naist
endaga võrdseks pidama heal juhul siis, kui naine saab temast
vähemalt 1,5 korda suuremat kuuteenistust.
Ja miks me (meestena, :) ) oleme oma
’väljavalitute’ suhtes nii vastikud?
Sest me oleme
hirmul, kas ise suudame oma kohustusi täita, mainet hoida, palka
kätte saada, juriidilistest lepingutekstidest aru saada. Ennast
piitsutades usume, et täidame oma kohust, tegelikult aga
väärkohtleme ennast ja polegi midagi parata, ühiskonna nõudmised
on sellised ja mitte väiksemad. Halastamatusest ja eneseeitamisest saab norm, mida me ootame ka teistelt.
***
"The bottom line trend in the Western World is that women
who are mothers live with a kind of unconscious anxiety.
They want to be good mothers. They also feel obligated to
be good mothers regardless of their true feelings. Their true
feelings are buried because they are so ashamed of them,
they cannot admit those feelings to themselves much less
to anyone else. They do their best to imitate the societal
ideal of a ‘good mother’ but that ideal often runs counter to
their own happiness and so they ruin their own lives and
often the lives of their children because of it. All kinds of
shadows lay claim to their relationships because of it. It has
created a kind of societal neurosis."
***
"I am dreaming of a return to tribal society, /.../."
Ah, näed! Selle
reani jõudmine tõi mulle naeru suule, sest just selle lause juurde
jõudmise hetkeks veeretas mu ajuke lugemise saatel paari kuu tagust
mõttelummutist: vanasti olid lapsed ema ja/või isaga töö juures
kaasas ja kui nad suureks said, neil juba oli elukutse. Neil juba oli
elukutse, ja kui neil oli muu kirg, oli neil võimalus oma erihuviga
tegeleda, seda oma juba omandatud oskusi müües finantseerida.
Kõvasti on kritiseeritud seda, et vanemate eluviis pani paika laste
oma. Nii et parem on suureks saada üldharidusega ja siis ilma
igasuguste oskuste ja kogemusteta lihtsalt oletada, milline elukutse
sobiks? Ikkagi olid vanasti noored paremas seisus, sest kui selgus,
et nad VIHKAVAD seda(laadi) tööd, mida nende vanem teeb, siis said
nad seda teada enne, kui on aastaid vale haridust või elukutset
omandanud ja alles 30 aastaselt taipavad, et ei suuda seda tööd
seedida. Ka tänapäeval on parimas seisus noored, kelle vanemad on
kirglikud oma töö fännid – olgu nad siis arstid, prokurörid
või kaevumeistrid-korstnapühkijad - ning kire ja põnevusega oma
lastega töökogemusi ja juhtumeid jagavad! Kas siis selles mõttes,
et lapsed astuvad tööellu erialaste nippidega varustatult, või on
neil teada, mislaadi tööd nad elu sees tegema pole nõus.
A noh.., ärge olege nõus, kui ei taha :D
Eeeeniveii. Et mind tutistama ei tuldaks, kirjutan veel suurelt, et kõik ingliskeelsed lõigud on pärit
TEAL SWAN'i blogist, konkreetse teksti aadress ja pealkiri on kusagil seal alguses ↑.
Muskadii! 😘
---
Lisatud 3 min hiljem.
Naljakas, lõpetasin selle teksti kirjutamise ja tormasin kohe üht konkreetset laulu kuulama, mis mul kirjutamise ajal peas vilises - ilma et ma oleksin seda teadvustanud!!!
Nii kui *publish* vajutasin, sain kohe aru, et selline tugev tinn-tinn-tinn on olnud mõnda aega :)
Nii et lisan selle laulu teitele siia, sest minu jaoks, ilmselgelt, käivad need kuidagi kokku.
Bänd endiselt minu uusim lemmik CocoRosie - pole uut lemmikut vahepeal leidnud :)
"The
Tower Of Pisa"
There
was an old woman who sat in the tree
On
the side of the road
The
other side of the hill
There
was a river rushing by with no time to say hello
And
have you seen my daughter
No
time to say hello
Have
you seen my son
Please
excuse me mister
No
time to say hello
No
time to say hello
No
time at all
Please
excuse me mister
Have
you seen my daughter
Have
you seen my daughter
Have
you seen my daughter
Hexed
by a wizard some years prior
She
lives cross-eyed like the Tower of Pisa
She
was born in the prettiest
Of
six girls
Now
toothless can't even get a job
With
no time to say hello
And
have you seen my daughter
No
time to say hello
Please
excuse me mister
Have
you seen my daughter
I'm
her only mother
I'm
your only mother
I'm
your only mother
I'm
her only mother
I'm
your only mother
I'm
your only mother
I'm
her only mother
I'm
your only mother
I'm
your only mother
I'm
your only mother
I'm
your only mother
Bye! :)
Muahh! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar