laupäev, 31. märts 2018

Hellõu, it's meh :)

Vahelduseks paar tsitaadikest ka siia blogisse:

"It is in the nature of truth or love, cosmic consciousness, to express itself, to affirm itself, to overcome difficulties. Once you've understood that the world is love in action, consciousness or love in action, you will look at it quite differently. But first your attitude to suffering must change. Suffering is primarily a call for attention, which itself is a movement of love. More than happiness, love wants growth, the widening and deepening of awareness and consciousness and being. Whatever prevents that becomes a cause of pain, and love does not shirk from pain." 
 ~ Nisargadatta Maharaj

Kas pole huvitav, et just niinimetatud müstikud panevad armastuse ja tõe reeglina ühte patta. Need käivad koos. Kui sa muutud armastavamaks, lähened sa ühtlasi tõele. Ja kui sa elad tões, muutud sa iseenesest armastavamaks. Olen nii tänulik, et mul on olnud selles elus võimalik seda 'oma naha peal' kogeda!

Tõele aitab meid lähemale juba ainult see, et tunnistame oma tõde, elame enda isiklikus tões. See ei tähenda tõe otsimist mõistusega vaid elamist oma tunnete järgi. Mõistus on just loonud selle illusoorse maailma, milles elades meile tundub, et me peame olema teatud viisil ja tegema teatud asju. Selle käru keeras meile mõistus!

Ehk siis: tunneta ennast, ela oma tões ja ennäe - sulle avaneb ka laiem, näivusest vaba tõde pluss armastav olek: armastus, armastuse vastuvõtmine, armastamine, armastuses elamine.
Ükski saavutus, roll, staatus või maine ei saa meile ligilähedastki küllastumist pakkuda.

Olles nii kaua elanud püüeldes ja süütunnet kustutades, tunnen nüüd enda lähedal püsides, et olen kodus.
Mul pole siit mitte kusagile minna vaja, olen kohal.
Ja ainult olemine ongi tähtis, noh, see päris olemine, 'I am' tundes elamine.
See on tõelus, kõik muutuv on näiline.
Muret ei ole.


Veel müstikamustikat - leidsin täna sellise tsitaadi:

"Silence is the main factor. In peace and silence you grow." 
~ Nisargadatta Maharaj

Kui ma kunagi ammu endale blogi tegin, siis hoolimata sellest, et olin toona suur lugeja ja üldse püüdsin olla võimalikult tubli, panin ma blogiprofiili "hobide" lahtrisse "rahu ja vaikus". Ma ei mäleta enam, kas samad hobid olid ka "lihtsa elu" blogi ajal, aga ikkagi: juba nii-nii ammu, olles endast nii-nii kaugel, mõtlesin ma öelda midagi sellist! Ei tea kust see tuli? Ma polnud veel minagi! :)

Ja sellest ma ju ka siin blogis nii palju räägin, et rahu ja vaikus on see, mis mind kosutab, mitte kõhu alt õõnsaks võtvad katsumused kusagil turvatsoonist väljapool, kuhu ma ei tunne, et mul üldse asja oleks.

Aga see vaikuse ja rahu tsitaat on nagu ... mulle tuli hiljuti järsku meelde, et kui olin 14-15 ja mult kord küsiti, mis muusikat ma kuulan, siis ütlesin, et mulle meeldib indie. Tuli nüüd järsku meelde ja ma mõtlesin, et mida asja ma tollal üldse indie-muusikast teadsin??? Kuidas ma võisin sellest üldse midagi teada??? Aga jah, need bändid, keda nüüd YouTube'i soovituste kaudu (sest mitte keegi ju ei soovita sulle mitte mingisugust indie-muusikat kunagi ..., mitte et ma tunneks üldse kedagi, kellega musasoovitusi jagada ) tundma olen õppinud ja armastama hakanud, paigutatakse ikka veidrike/iseäratsejate/määratlematute ehk indie-lahtrisse. Muidugi CocoRosie on nii veider, et tema sildiks on 'freak-folk' :D


---

Üldiselt ma kahtlustan, et hakkan üha enam tekste kirjutama teise blogi sildi alla 'päevik'. Mul pole alust arvata, et näiteks selle postituse jutt on arusaadav või abistav ... Ja see blogi on siiski maailmaga samastuva / maailma kuuluva isiku blogi. Teine blog on ladnam ja lahtisem, sõnastamisel ma arusaadavuse peale mõtlema ei hakka.

A no ja veel üks kvõut, sest kes siis õnnelik olla ei tahaks :) :

"True happiness cannot be found in things that change and pass away. 
Happiness comes from the self and can be found in the self only. 
Find your real self, and all else will come with it." 
~ Nisargadatta Maharaj


---

Ai, aga üks jutt veel.

Mul oli paar päeva Vend külas ja esimesel õhtul sattus siia ka Mehe ... eee ... sõbra sõber? Kas sõbra sõbrad käivad külas? Vist äkki mitte. Siis äkki sõber ikka ... ja noh, kes viinaga tuleb on ju kohe kõigi sõber :D, meil siin oli õlut, veini ja vermutit, aga viina ei tilkagi.

No igatahes mina olen teda elus ainult kaks korda näinud ja viimati 14 aastat tagasi, aga tavapärast häiritust üldse polnud, sest ta on selline pretensioonitu sell. Astus teine sisse ja ma ütlesin, et mul siin mingit suupistelauda pole, aga kui ta tahab, võib ta minu pooliku prae nahka panna, sest mul on kõht juba täis. Ma ei teinud nalja - on inimesi, kellele võib selliseid asju öelda. Ja just sellised mulle meeldivadki :) Asotsiaalid, eks! :) Kui ikka kõht on tühi, siis sööd seda, mis on ja sealt, kus on.

Mängisime kella kolmeni öösel saskut ja oli väga tore :)

Olen õnnelik! ... ja loodan, et teie ka! :) 🍀💛🍀

Kommentaare ei ole: