"Öelda või kirjutada ebameeldivaid asju ei ole mingi vägivald, eriti kui kõneleja või kirjutaja usub selle /öeldu/ õigsusesse. Vägivalla olemus on, et mõtte, sõna või teo taga on varjul vägivallakavatsus, st kavatsus teha oma niinimetatud vastasele kahju. Vale arusaamine sündsusest ja kartus haavata teiste õrnemaid tundeid ei lase inimestel sageli ütelda seda, mida ta mõtleb, ja sunnib teda silmakirjatsema. Aga kui tahetakse inimestes, ühiskondades ja rahvustes arendada mõtte vägivallatust, siis tuleb rääkida tõtt, olgu see nii karm ja momendil ebapopulaarne kui tahes."
- Mahatma Gandhi
Hmmjaa, ma arvan, et inimene peaks olema hooliv/tundlik selle suhtes, kas tema sõnum võib kedagi haavata, kuid oma arvamus välja öelda siiski tuleb ja siis kurvastada koos nendega, keda see sõnum haavas, no mis teha... Oma tõde ikkagi tuleb välja öelda.
Kenderi asjas ma isegi ei oskagi midagi arvata, aga ma muutun hirmus kurvaks, kui saan teada, et riik või politsei oma rahva eest mingeid juhtumeid või arve varjab, või siis ajab poliitik ametis püsimise nimel ilusat juttu, milles rahvas küll tõde või oma kogemust ära ei tunne...
Kurb on ka, kui mõni poliitikaväline inimene oma arvamusartikli pärast töölt lahti lastakse - nagu nad enne poleks näinud, mis inimesega tegu on? Kui enne sobis temaga koos töötada, siis milles järsku probleem? Et teised teada said, mis inimene sinu kõrval töötab ja see tõmbab sinu maine alla?
Minu meelest tuleb tõde välja öelda, selle välja ütlemise õiguse eest võidelda, ja samas olla valmis töölt lahkuma, kui teised ei julge enam firma kodulehel sama lehekülje peal olla :D
"Alati tuleb kaitsta tõde, sest lõpuks on tõde ainus, mis meid kaitseb."
Seda on öelnud nii paljud inimesed, et mina enam ei teagi, kes esimesena ütles.
1 kommentaar:
Mina usun sellesse ütlemisse, et armastuseta öeldud tõde on primitiivne vägivalt. Aga see vist ongi pmst sama, millega sul algas.
Postita kommentaar