Käisin eile Emmakese pool Issakese sünnipäeva tähistamas.
Issakesega koos on Emmake täiesti tore, sest Issake valvab ;)
Sõin sissejuhatuseks hiiglasuure prae ja kuigi istusime koos kella kolmest pärastlõunal kella üheteistkümneni õhtul, ei saanud kõht nii tühjaks, et oleks jaksanud kooki süüa. Koogid tõin koju Väikule.
Limpsisime ka tsiviliseeritult - 8 tunni peale kaks pudelit veini 3 inimese peale.
Aga mina olin muidugi juba kodus kaks siidrit joonud - isegi koos sellega võttis veidi võdisema...
Ma mingil hetkel mainisin, et võibolla nad märkasid, et mul on juba 'krunt all'. Nemad ütlesid, et ei märganud midagi ja Emmake tuletas meelde, kuidas Issakese puhul muusikainstrumendi valik reedab tema seisundi, et mis mul siis oleks see vihjav element?
Ma meenutasin üht kirjanduslikku tegelast, kes kurtis, et kui ta on joonud, ei taha keegi teda vastu võtta, aga kui ta on kaine, siis ei taha ta ise kedagi näha. Et - sellega looga ma vihjan järgmisele: kui te mind näete, siis järelikult olen ma ebakaines olekus :D
See on närvilisematel aegadel kindlasti tõsi... :p
Aga tegelikult oligi väga lõbus õhtu - kõigi jaoks :)
Noh, pärast kaheksat tundi jutustamist mõtlesin, et täna teen vaikse päeva ja võtsin siis lahti soovitatud sarja Black Mirror. (123movies lehel on teine hooaeg ka, aga kolmas on seal praegu vist poolik.)
Oh My Sweet Jesus - see on nii täiuslik!!!
Ülimalt haaravad lood ja futu-kodudes just see valge pind ja klaas, steriilsus, mida mina igatsen.
Ja kui Fargo oli ka põnev, oli see ajuti ikka võigas :D (kuigi õnneks ebarealistlikult ja ülepakutult nagu Kill Bill) ja ma pidin ikka korduvalt silmad kinni panema ja enda rahustuseks ümisema, siis Black Mirrori puhul ma ei tea, kas ma hingan ka - millestki ei taha ilma jääda. Lugu algab ja "mina" kaob! Ma kirjutan endale lühikesed episoodikirjeldused välja, ja kui mul kunagi on vaja oma mõtteid kõrvale juhtida, mida ma raamatute abil enam teha ei oska, siis võtan aga mõne lemmiku siit. Siin on kõik, mis mulle meeldib, kuigi mõnd lugu on painav jälgida ja tean juba ühte, mida ma kindlasti rohkem ei vaata. Kuid see paine on ikkagi maitsekas mu meelest.
Seda sarja on paraku võimatu mitte 'bindžida' :D
Ma arvan, et need toimetused, mis mul homme ees on, teen ma nagu zombi, oodates, et aga jälle edasi vaadata. Lausa tunnen, kuidas mu ajju koguneb mõtlemisainet, mis jääb töötlemist ootama.
Suur-suur aitäh soovituse eest - see on täiuslik! Woooh! :)
4 kommentaari:
Sa kirjutad nii intrigeerivalt, et ma pean nüüd tingimata seda vaatama :)
Esimese hooaja esimene osa pani mind alguses ebamugavalt imestama..., aga põhimõtteliselt on tegemist 'hoiatuslugudega' (ja ka esimene lugu sobib sellesse ritta hästi, tagant järele mõeldes) - sellest ka emotsionaalne pinge ja ega see pole kerge või mõnus vaatamine... Lõbusaks need lood just ei tee. Nii palju siis hoiatuseks! :)
Karm värk see internet ja sotsiaalmeedia. Aga ilma ei tundu elu ju enam võimalik. Polegi ühiskondlikult aktsepteeritav.
Ma tahaksin küll sellest sõltuvusest vabaneda, aga kardan, et ei saa hakkama
Tjah, ühes osas olid isegi klienditeenindajate nina ees kliendi profiil lahti ja tema skoorist sõltus, milliseid teenuseid talle pakuti - millist korterit ta sai üürida, millist autot rentida jne... Kõigil oli mobla pihus ja skoori järgi vaadati, kuidas teise inimesse suhtuda.
Aga selle osa lõpus oli vangla - betoonist ja klaasist 'kuudid' - nii ilus oli :D
-
Aga jah, ainult mässajad ja kahtlased kujud võivad endale lubada ilma sotsiaalmeediata elamist :p, see on lausa ohu märk, kui inimesel pole FB kontot jms.
-
Võtsin eile kogemata unerohtu topelt ja ärkasin alles praegu.
Dziisus!
Postita kommentaar