Niisama

Hakkasin oma väikseid märkmikke täitma ja Q&A märkmikus oli 12. veebruari peal selline küsimus:

"What is your biggest obstacle right now?" / Mis on praegu su suurimaks takistuseks?

Ma panen alati paberi nii, et ma eelmise aasta vastust ei näe ja täna vastasin sellele küsimusele nii:

"No obstacles. I do what I want - nothing!" / Ei mingeid takistusi. Teen just seda, mida ise tahan: ei midagi!"

Kirjutasin ära, vaatasin eelmise aasta vastust ("Lack of energy." / Energiapuudus) ja... kuidagi hirmus lustlikuks läks tuju... :)
Jumala eest - rahulolematu saab olla ainult siis, kui sa kavatsed elule ette kirjutada, milline see olema peab. Praegu ma olen rohkem sellises seisundis, et vaatan huviga, millega mind järgmiseks üllatatakse :D, aga ma ei kavatse vastuseisu osutada. And I'm happy! :)

(Ma vastan küsimustele nii eesti- kui ka inglise keeles - nii nagu vastus pähe tuleb.)

---

Täna hommikul aga aitasin Väikut inglise keelega.
Ta saatis mulle juba kell 8 sõnumi, et on kolm tundi püüdnud inkas koduülesandeks antud luuletust teha, aga välja tuleb ainult mingi lasteaialapse lalin.

Oh, mulle meeldib Väikule lullasid teha, sest tema pole nõudlik ei riimi ega rütmi suhtes :D,
peaasi, et kusagil kõlaks mingid riimid, kasvõi keskel :D
See pidi olema valentinipäevaga seotud, nii et armastusest, sõprusest või tunnetest.

Nii et kui olin nõuks võtnud luuletama hakata, siis panin käbedasti paberile kahe salmiga lulla ja teine  salm tuli nii VT moodi, et ma jagaks...

I am but more of a reclusive being,
passion and dramas are not for me.
I love my friends more  when they're not near me
so I grab a book and pour me some tea.

:D

Arvasin, et VT hurjutab mind jälle, et mu 'abistavad pakkumised' jätavad temast halva mulje ("Mõtle mu reputatsioonile!" ütles ta ükskord :D), aga tuleb välja, et seekord olid tema enda 'enesepaljastused' veel tobedamad - ta ütles, et oli katsetanud midagi sellist nagu:
Friends - I don't have many,
'cause I only want money
:'D


Ookei, sellest oli minu variant tõesti parem... :D


---

Siis..., ma hakkasin vaatama mulle lahkelt soovitatud sarju.

Mr. Robot polnud päris minu maitse - väga kibestunud kõik tegelased peale selle narkotibi, kes kohe varsti maha löödi ja siis jäid ainult mingid hädised tigedikud järele :D
Aga mulle meeldis teise hooaja esimese osa 'setting', kus peategelane püüdis oma psüühikahäireid kontrolli alla saada rutiini, askeetliku eluviisi ja pideva päevikupidamise abil. On absurdne, et ta tegi seda väga tumedas rohekashallis toas/kodus :D - mitte ükski hullumaja pole tegelikult hämar ja rohekashall nagu filmides sageli, ja keegi ei teeks selliseks ka oma kodu. Aga muidu - ideaalne elu! :) Selles, et peategelasel oluliselt parem ei hakanud, süüdistaks ma värvi, mille keskel ta elas :)

Ja nüüd ma hakkasin vaatama Fargot, mis tundub väga tore, ja seal mängib ju Bilbo Baggins :D, aga kummaski sarjas ma sci-fi elemente ei märka 😭

Oh, hi there, lil Bilbo! 💖

Aga mul on need teised sarjad ka kenasti kausta salvestatud... Black Mirror ja Stranger Things on vast müstilisemad...
Ei teagi, miks ma just neist tavaelule lähematest alustasin...
Aga kuidagi tuleb need mitte-midagi-tegemise-päevad ju õhtusse saata, nii et ma ei kurda! :D
Trall-lala-lall-laa! :)


---

See on ka hästi tore, et valgemaks läheb kiirelt...

---

Aa, ja kuulge, vaadake selle LINGI alt mõnikümmend sekundit templitantsu - nii äge!


Ja loodetavasti olete uueks nädalaks kenasti puhanud ja valmis! :)
I know I am, heh-heh-hee! :D
😉


- - -

Lisatud paar tundi hiljem...

Mõtlesin, et poputan ennast täna ja asendan oma igalõunases köögiviljakausitäies aurutatud kartulid friikartulitega ja koorevõi majoneesiga... Ja kujutage ette - friikad ei sobinud maitselt porgandi, brokoli ja ubadega üldse kokku! Kes oleks osanud seda arvata '0'...