Life lately

Olen siin vahepeal juhmistavalt tihedat seltsielu elanud.

Ülemöödunud nädalavahetusel käis külas Mehe klassivend oma "uue" (nad on vist juba 8 aastat koos) kaasaga. Mulle see naine meeldis ... kui ma ütlesin, et mul veiniklaase pole, oli tema kohe nõus tavalisest morsiklaasist veini jooma :) - seega normaalne inimene! :) Vestlus kiskuski selliseks, et mina rääkisin kõva häälega selle naisega ja Mees rääkis meetrike eemal sama kõva häälega oma klassivennaga. No ma olen rohkem dialoogi- kui seltskonnainimene. Aga väga lõbus oli.
Muide, mulle meeldis selle mehe eelmine naine ka!
Mõni kohe oskab hästi valida ... :)

Ja möödunud nädalavahetusel käisime teise Mehe klassivenna sünnipäeval bowlingusaalis.
Mul hakkas bussis veidi halb ja alguses ei saanud ma seal spordisaalis ka kuidagi seistud - kõrvad kiskusid vatiseks ja kumisema. Olin kindel, et ma ei mängi. Aga siis õnnestus ühel kolmesel seltskonnal mind neljandaks kaubelda ja täitsa tore oli! Ühel korral sain kõik kurikad maha ka! :) Eks ma veeretasin neid kuule renni ka omajagu, aga mitte nii palju, et seltskond minu mängu võtmist kahetsema oleks hakanud :p
Seal oli üks kõrgestiharitud vanem härra, kellega ma varemgi hästi jutule olen saanud. Seekord märkasin, et ta jättis oma naise korduvalt oma õla taha - vestlusringist väljapoole. Ai-ai, nii ei sobi teha! Isegi Mees märkas seda! Ta oli kunagi TÜ's dekaan olnud ja rääkis tollasest rektor Aaviksoost, et see oli nii võimekas mees, et tegi nelja inimese töö ära, aga ülemusena oli ta mõistmatu, kuna ootas alluvatelt samaväärset panust, milleks keegi paraku võimeline polnud.

Veel käisin VT'ga hambaarsti juures - kõik oli korras! :) Tubli tüdruk! :)

Ja ülejäänud aja olen tülitsenud oma Naabrimehega, kellel on kogu aeg vaja, et ma Soome helistaks ja tema dokumente pildistaks ja neid Soomlasele saadaks. Ütlesin, et see on kohutavalt tüütu. Tema teatas, et ma solvasin teda - ja ootas, et ma murelikuks muutuksin selle peale! Mina ütlesin, et minu meelest on see tore, et talle kohale jõuab, kui vastumeelne mul on tema asju sekeldada.


Lugemistest.
Pidin ju usinalt Piiblit lugema oma lugemiskava järgi. Eks ma lugesin ja imestasin, mida tähendab see pidev "pane käsi mulle puusa alla ja vannu, et sa..." Et kas juudid tõesti andsid oma isale ja peremehele tõotusi kätt nende kubemel hoides?

Aga siis sain Haruki Murakami "1Q84'le" ja mõtlesin, et loen seda Moosese raamatuga vaheldumisi, kuid Murakami osutus nii haaravaks, et lükkasin kõimõeldavad tegemised tagaplaanile ja püüdsin seda läbida. VT'l oli koolivaheaeg ja see tähendas, et suure osa päevadest istus ta mul siin voodil või joogamatil ja me muudkui seletasime igasuguseid maailma asju, aga selle ma olen nüüd endale selgeks teinud, et VT lobisemisvajadus on olulisem kui mu enda pisikesed tegemised, nii et see ei tundu enam mingi ohver :) Mõned tema klassiõed veetsid koolivaheaja vahetusõpilastena Prantsusmaal ja VT oli nende pärast nii õudselt mures :p Nurises tegelikult vaid üks tüdruk, kes sattus usklikku perre ja ei teadnud, mida söögipalve lugemise ajal teha ja et ta pidi nendega pikalt kirikus jumalateenistusel istuma. Pealegi vahtis peretütar teda, kui ta riietus - see ei meeldi kellelegi.

Aga Murakami oli mõnus. Raamatu kaht esimest osa olen tegelikult kunagi eesti keeles lugenud - ja ikka oli väga põnev! Hoolimata sagedastest kordustest.

- Aomame sõidab killima -

Murakami kohe oskab aeglasemalt kulgevat maailma luua ja kordustega fataalset õhkkonda luua ...
Kolmas osa oli eelmistest palju staatilisem, kuid juhtumisi on vähe tegevusi ja liikumist elu minu maitse järele. Ainus asi, mis imestama pani, oli et turvakorteris elav Aomame ajas ihukaitsja Tamaruga telefonijuttu kuidagi imelikult: kord üritati laipadele, relvadele ja kõhubeebile mingite kõigile võimalikele pealtkuulajatele arusaadavate eufemismide kaudu viidata ja siis samas kõnes nimetati asju ka õigete nimedega. Väga veider! Kes nii teeks?

Aga noh, 1150 lehekülge - ja eile sain läbi. Lugesin inglise keeles ja nii lihtsat ingliskeelset raamatut pole mina veel näinud. Kui see nii paks poleks, siis soovitaks kõigile, kes tahavad raamatut lugedes keelt õppida.

- Tengo mänguväljakul kaht kuud vaatlemas -

Uku Masingu luulekogud jõudsid ka kohale...

Nüüd on mul vähemalt need kõik olemas ja laiutavad riiulis, kuhu pidid tulema TEA entsüklopeediad :D. Aga viimaste puhul teeb mulle rõõmu, et ma polnud sugugi ainuke, kellele tundus, et edasiste eksemplaride ärajäämisest teatav kiri oma 'kohustusliku nõustumisega' oli veider.

Mis ma veel teinud olen...

Vaatasin
- reality-sarja 90 Days To Wed kanalilt TLC, kus kihlatu-viisaga USA'sse oma partneri juurde tulnud muulased peavad kolme kuu jooksul kas abielluma või tagasi oma kodumaale minema. Eks nad kõik on tulnud ikka abielumõtetega, aga kolme kooselukuu jooksul võib ilmneda nii mõndagi, mis väga ei meeldi.
- Selgeltnägijate tuleproovi
- Plekktrummi


Kuulasin järgmisi artiste
- Kadri Voorand
- Ella Fitzgerald
- Peggy Lee
- Nina Simone
- Moonrise Nation
- ja muidugi "1Q84's" mainitud Leos Janaceki "Sinfonietta" pidin ka ära kuulama, aga mind väga ei vaimustanud.

Ja muud suurt polegi teinud ...
Loodan, et teil on vahepeal kenasti läinud! :)