aga nüüd muud ei olegi, kui "millal sa jälle küpsiseid teed?"
Mõtlesin, et teen reedel ja sellepärast pidin näiteks täna ekstra poes käima, et või ära tuua, et kohe hommikul saaks teha, nii et kui VT koolist tuleb, on küpsid külmad juba.
Aga noh, tänagi tassisin 2 kilo riisi, 2,5 kilo banaani, kilo porgandit, kaks kilo õuna, keefiri, paar pakki külmutisi ja... Ikka on asju, mida vaja on, nii et... kui ka ainult võid on kohe vaja, siis ikka tuled sellise koormaga, et kotte on raske õlale vinnata.
Nojaa, täna käisin poes pärast supikeetmist ja muidugi hakkas VT kohe nuiama, et püüaksin end ikka niipalju kokku võtta, et teeksin küpsised täna, sest kui ta homme koolist tuleb, tuleb õhtul minna perekontserdile esinema, ja nii pingelisel päeval ei suuda ta ei hommikul, lõunal ega õhtul midagi süüa, et - sööks siis tänagi.
Oeh, nagu ikka, olin pärast väljaskäimist nii väsinud, et mu tähelepanu kadus tema jutult kogu aeg ära ja pidin vabandama.
Aga olles kolm tundi istunud ebamugavates liibuvates teksades, millega poes käisin, ja vaadanud, kuidas tuba aegamisi pimedusse mattus, otsustasin lõpuks oma paksu tagumiku ikka maast lahti vedada. Panin tule põlema, vedasin kardinad ette, vahetasin teksad seeliku vastu ja tuigerdasin kööki, kus kõigepealt endale kange kohvi tegin.
Ja siis jälle - ilma retseptita - kögla-mögla-tainas. Üks muna ja üks pakk võid - kõike muud täitsa juhuslikult ja käe järgi. Seekord tahtis VT kakaoküpsiseid, nii et sihuke tainas tuli, khm.
Absoluutselt kogu jahu sai otsa, nii et ma ei pidanud mõtlemagi, kas saan seda rullida ja vormida. Jäi üle ainult näpuga tainast näpsata ja kuulid vormida, mille seejärel käega laiaks vajutasin.
nagu kastanimunad :)
Sain kolm supitaldrikutäit (67 tk) küpsiseid, mis tulid üsna koledad :D
aga väga maitsvad :)
VT on nii rõõmus... :)
Olen väga rahul! :)
Et no küll ma ikka olen tubli: ei jaksagi ja ei oska ka ja õppida ei viitsi,
aga ikka teen ja nii hästi ka veel :D
Yay!
:D
2 kommentaari:
Oled tõesti tubli! :) Ja nii positiivne ja ilus ja vahva. Ma oleksin vist otsad andnud, kui mul arvutisse salvestatud info kaduma oleks läinud.
Aga ma tihtipeale mõtlen ise ka, kui mul jälle tarbimishullus peale tuleb ja tundub, et minu õnn sõltub uuest diivanikattest , et mis siis küll saaks, kui näiteks juhtuks tulekahi. Ja kõik mu töö ja ponnistused, et kodu oleks ilus ja pildid oleks ikka albumis ja kõik oleks ikka kenasti sorteeritud ja sätitud.. oleks läinud.
Oleks see siis õnn või õnnetus. Ei teagi.
Oi, suur tänu heade sõnade eest! :)
Ja tore kuulda, et kaasa mõtled :)
Postita kommentaar