sajasekundi-video sõltuvusest.
Kuidas ja miks tekib sõltuvus ning kuidas sõltuvus aegamisi inimese aju üle võimust võtab? Nende küsimuste üle arutleb Tartu ülikooli neuropsühhofarmakoloogia osakonna juhataja, psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro.
Sõltuvus ei hüüa tulles, ja ega ta minnes ka väga ei hüüa. Kergesti sõltuvus minema ei lähegi, sest kuna ta aegamisi tuleb ja ennast peaajus salamisi ja põhjalikult sisse sätib, siis lahkuma ta nii kergesti enam ei kipu.
Sõltuvusega on tegemist siis, kui enam ilma selle allikata ei saa. Siis, kui sõltuvuse objekti hankimise, tarvitamise ja tarvitamisest taastumise peale kulub ebamõistlikult palju aega. Kui palju on ebamõistlik? Seda on parem küsida kõrvaltvaatajate käest.
Sõltuvus võib tekkida peaaegu ükskõik millest. Mõnigi sõltuvus on siiski üsna harukordne. Sõltuvus ei pea ka üldse olema kahjulik ja seetõttu on mõistlik valida endale võimalikult kahjutu või lausa kasulik sõltuvus.
Miks sõltuvused näivad olevat paratamatud? Meie aju on erakordselt võimekas nähtus ja sellel on oma hind. Aju mitteteadvustatud füsioloogilised protsessid suurendavad meie haaret reaalajas, aju teeb meie eest palju ära, seejuures sageli ka otsustamise, mis on oluline, minnes seejuures paratamatult vahel liiale.
Uimastid kuuluvad eriti salakavalate sõltuvuseallikate hulka. Nad moonutavad järjekindlalt närvirakkude keemilisi keeli, olles justkui suunatud propagandavooluks väljakuulutamata infosõjas. Vähehaaval ja ikka rohkem ja rohkem hakkab ajule tunduma, et just uimastisõnumid on õiged. Kui aju on nii otsustanud, ei jää inimesel muud üle kui nõustuda.
Sõltuvuse kujunedes ehitub aju kivi kivi haaval ümber. Kõigepealt muutuvad aju dopamiinineuronid, seejärel palju teised. Kuidas elada teistmoodi ajuga, olles vabanenud salakavalast ehitusmeistrist - selle õppimine on suur väljakutse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar