Kaardindusest

Käisin eile kingituste jahil: mu Viljandi-sõbranna (ka tema elab nüüd Tartus, aga olime klassiõed ja sõbrannad minu elu Viljandi-perioodil) sai kolmanda lapse - teise poja, ja VT on reedel kutsutud Ahhaa Keskusesse klassiõe sünnipäevapeole.
Tahtsin VT klassiõele kaardi ka osta, Prismas oli 4 stendi kaarte täis, aga - sobivat polnud!

Ma pole üldse väga valiv inimene, aga
- üks stend oli täis aastanumbriga sünnipäevakaarte: 1-10, 20, 25,...70, 75, 80 jne - klassiõde saab 13-aastaseks, sellist polnud;
- sellel stendil olid ka pulma- ja katsikukaardid;
- teisel stendil olid venekeelsete kirjadega õnnitluskaardid;
- kolmas stend oli täis ilusaid... rahaümbriku-kaarte;
- neljandast oli pool täis kutseid ja jälle - rahaümbriku-kaarte, lisaks veel mõni üksik luksuslik käsitöökaart hinnaga 2,69.

Ja mina mõtlesin, et ainult mu 'kodupood' on ogaraks läinud, et kaardi'postament' on rahaümbriku-kaarte täis!

Mul pole raha kinkimise vastu absoluutselt mitte midagi - mina ostan nagunii endale kõik kingid ise :D, aga suur üllatus ikka. Magasin ülemineku maha! Ärkasin, kui rahakaardid on kaardimaailma üle võtnud! :p Tuleb ise kaarte tegema hakata..., tegelikult VT teebki sageli, seekord aga pole tal tuju. Ma lähen täna vaatan lähedalasuvasse kirjatarvete poodi - seal on alati suur kaardivalik olnud. Ja eks järgmine koht oleks postkontor. On vast koomusk, et tavalist kaarti aja mööda linna taga!

Kingikotid

Lillega karp ja muffinikujuline vannipomm VT klassiõele

ja hundikutsikas minu klassiõe beebipoisile.

Tore on kingitusi teha, kui aega ja raha on :)