1940. aasta relvarahuga jagati Prantsusmaa kaheks: põhjaosa jäi Saksa okupatsiooni alla, lõunas asus nn vaba tsoon valitsuse peakorteriga Vichys. Selline olukord kestis 1942. aasta novembrini, mil sakslased okupeerisid kogu Prantsusmaa.
- tõlkija märkus -
Juudiperekond sõidab vabasse tsooni pakku. Nad saavad kohalikule perele kuuluva logu korteri. Kumbki pool ei tee nende saabumisest suurt draamat. Ollakse asjalikud. Pole mingeid dramaatilisi dia- ja monolooge nagu Shakespeare'il. Tegeldakse tavalise elu pisiasjadega. Eks juudid on ettevõtlikud ja nende pea lõikab. Kes hakkab nälja vältimiseks voodilinadest päevasärke õmblema, kes raha eest surnupalveid lugema...
Järjest raskemaks läheb, kas pole? Hinnad kogu aeg tõusevad. Ainult meie elu hind langeb, kas pole? (Naerab.)
Kohalikud sandarmid käivad neid kord otsimas, kuid esiteks on suuremal osal pereliikmetest uue nimega paberid - ainult ämmamamma on paberiteta ja natuke napakas, nii et teda tuleb küll peita, sest ta kipub jonni pärast jidišit rääkima - ja pealegi hoiatatakse neid ette, nii et rahvas paneb jooksuga, ämmamammat kaasa lohistades, metsa pakku. Ja ega võimuesindajatel pole ka mingit isu vaevatud inimesi kimbutada, nii et kedagi eest leidmata raporteerivad nad, et mingeid juute ei leidunud.
See pere jõuab sõja lõppemise ära oodata. Nüüd tuleb püüda kohaneda muutunud maailmas. Erilist vaimustust see inimestes ei tekita - ollakse murelikud ja väsinud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar