Nüüd vaatasin 'suurel ekraanil' selle lingi all olevat filmiklippi - no küll ikka elame ilusas maailmas!
Ma saan aru, et filmi tegid spetsialistid ja küllap olid neil väga head kaamerad, aga ikkagi - kui keegi filmib loodust nii, et tekib kohaloleku tunne, siis avaldab see muljet... nagu võluvärki oleks näinud! :)
Ma olen alati rahul olnud oma pisikese fotokaga, kuna ausalt öelda pole mul kunstimeelt kohe mitte kunagi olnud ja minu puhul suurt vahet poleks, millise kaameraga ma võtan :D... Algklassides oli õpetaja lausa hädas, et muudes ainetes olin viieline, aga pildid tulid mul hullud pläkerdised või oli all paremal nurgas mingi väike kribul ja ülejäänud leht tühi :D - aga neli oleks tunnistuse ära rikkunud, nii et kolmedest ja neljadest sai tunnistusele viis :D Fotoaparaat on mul ausalt öelda pigem VT jaoks... et talle tema lapsepõlvest pilte jääks, tema tahab oma koolimeisterdisi ja muud huvitavat ikka jäädvustada. See kvaliteet polegi nii oluline - küll pildi abil meelde tuleb, kuidas see asi tegelikult oli või kuidas see päev välja nägi. Ma saaks ka pilte veidi muuta, aga peale lõikamise ja protsentide võrra väiksemaks tegemise ma eriti ei tihka, sest tulemus tuleb mul ikka kuidagi imelik, kui ma ka ainult talvist tuhmi ja kalgivõitu toahämarust soojemaks nihutada püüan :D
Aga märkan, et hakkan üha rohkem lausa armastama fotosid, mis on kirkad ja selged...
Siin mõned viimastel päevadel ohtralt imetletud fotod, mida ma veel teise blogisse pole pannud:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar