Elul on jumet! :)

Hei beibs! :)

Saatsin just ära oma keskmise (pool)venna, kes eilsel kaunil pärastlõunal külla saabus.
Hirmus lõualõksutamine oli - vaat ei ei saagi teine oma asja-ajamistele minna :D
Vend I on selle poolest mõnus, et ta võib rääkida (ja kuulata! :D - seegi on oluline!) minu jaoks huvitavaid teemasid, ja kui ma ta Mehega kahekesi jätan, siis nad keeravad padupoliitika ja igasuguste (minu meelest paranoiliste) teemade peale, nii et tema saab ka Mehega ilusasti lobisetud :D

Vend I on mul mustapäine, laines juustega - täpselt nagu Issakegi, ja ainuke Isa viiest lapsest, kes igast otsast tema moodi on. Oli teine välitöödel nii kauni kuld-punakaspruuni jume endale peale saanud, et vaata ja imetle :)

Rääkisin temaga esimest korda põhjalikumalt blogimisega seotud imedest minu elus :D, ja selgus, et mu poolvennal on ammune sapio-seksuaalne huvi poliitiku-ajakirjaniku vastu, keda mina samuti ammugi märganud olin (sest ta tundus ühekorraga hästi tark ja erakordselt armas), ja - kes omakorda teab minu blogi - ja Meest!, nagu hiljuti teada sain :D Nii väike Eestimaakesekene, nii vähe silmapaistvaid inimesi, et kui juba paistavad, siis ikka kohe kõigile...

Aga mõtlesin kirjutada hoopis nahavärvidest... Nimelt, kui mu Õde Austraaliast siia kalpsas, siis nägi ta minu meelest... koledalt kahvatu välja. Et vaatad teda ja mõtled, et midagi on siin, mille üle kurvastada. Ma ju tean, et ta pole punapea, kes päikese all kohe villi läheb... ja siis mõtled, et - ta peab olema haige, muidu ta võtaks midagi ette. Austraalia päike pole tõesti valgele inimesele päevitamiseks sobilik, aga kord kuus solaariumi võtab juba selle laiba- või vampiirivälimuse ära.

Vennanaine rääkis, et ega nemad ka kunagi randa päevitama ei roni, aga eks tõmmuma nahaga inimesed võivad vähemalt taga-aias tšillida kasvõi terve päeva - Austraalia valged peavad end katma või tuppa ronima.

Ja Õde rääkis, et nemad oma Hinduga eriti midagi õues ette ei võta ja eriti tubased on nad Austraalia talve ajal (praegu), kui Hindul on ees külaskäik oma pere juurde Araabia Ühendemiraatidesse ja Indiasse, sest - kujutage ette! - tema rahvas on pisukeste nahavärvimuutuste suhtes ülitundlik ja uskumatult hea silmaga, nii et kui oled vähegi senisest jumekam, siis nad uurivad kohe, kas sul on ikka kõik hästi? on sul ikka töö alles? seesama kontoritöö... või oled vallandatud ja sind on välitöödele kupatatud??? :D Nahavärvi valvatakse, sest seal on siiamaani nii, et peened inimesed on toas ja ei käi ka turul ega kuskil. Hoiavad oma nahavärvi võimalikult heledana. Üpris pöörane! Et sellest saab kohe kõmuaines, kui keegi on varasemast päevitunum... :)
Mul on Õest kahju, et Hindu temaga randa ei tule...
Samas on nii oluline, et ta oma perele häbi ei teeks ja nii edasi, nii et muidugi saan Hindustki aru...
Hindu ema ja õde lobisevad minu Õega telefonis kui ammused tuttavad ja pereliikmed, ja muudkui hurjutavad Hindut, et see ei abiellu, aga Hindu teab, et mu Õde on teisest kultuurist ning mu Õde lihtsalt kohe lahutaks, kui talle miski ei meeldiks. Lahutatud olemine aga on ka hindust mehe puhul häbiasi - et KUI halb ta siis ikkagi oli, et tema naine tegi midagi nii äärmuslikku... ilmselt oli naine oma elu pärast hirmul või on poiss tegelikult gei või.... miks naine muidu lahutas :D
Nii et tuleb oodata, kuni mõlemad on kindlad, et see abielu kestab elu lõpuni, aga- aga - kes saab selles iial kindel olla?

Ma tundsin südamest muret (mida ma Õega küll ei jaganud), et Õde hoiab end päikesest eemale, et Hindule või tema perele muljet avaldada. On kurb, kui kallis inimene läheb millegagi äärmusesse, et kellelegi vastuvõetav olla, kas pole? Aga kui Eestis ilmad ilusaks läksid, lasi Õde rahulikult õues ringi ja sai paari päevaga elusa inimese välimuse. Teda ennast üllatas selle protsessi kiirus, aga mitte pruunistumise asjaolu ise, nii et võin rahulikult hingata :p

Veel on nahavärvi teemal huvitav see, et mu vennanaine ütleb enda kohta jutu sees kogu aeg "black girl".
Minu silmis on ta isuäratavalt jumekas, mitte mustanahaline. Kus see must tal on, tedretäppides (tähistaevas üle näo, nagu ütles fotograaf Ivonne)? Aga tuleb välja, et ka aborigeenid mõtlevad endist kui mustanahalistest, kuigi nendegi hulgas on ju palju segatud verd, blonde lokke ja sinisilmi - Z õepojal näiteks! Aga Z ütleb tema kohta ka "black kid", sest ta on aborigeen, ikkagi.

Kui Z Võrust oma Lõuna-Eesti koju sõidab, siis maa-mammid bussis hakkavad enne Z peatust tähtsalt kädistama, et bussijuht lasku see tõmmu tüdruk peatuses P maha, et tema läheb sinna.
Z naerab, et kui tema maakohta ilmub mõni "must tüdruk", siis ta üldse ei imesta - nagunii on ta bussist maha saadetud, kuna kõik sellekandi inimesed teavad, et "must tüdruk" peab P peatuses maha minema :D

Veel huvitavat... minu jaoks: :D
Aborigeenid suhtlevad nüüd küll inglise keeles, kuid kasutavad endiselt väljendeid oma keelest, mille nimi mulle kõlab umbes pidhrindžaar.
Näiteks ütleb Z sageli nanga, mis on 'vaeseke' või 'vaene kullake', nanas - mis on 'tuttu', mimis - 'tissid' :D, no Z'l on ju tissilapsed suurema osa ajast olnud, sellepärast ma tean seda sõna :D
Pidhrindžaar (vms) on häälduselt eesti keelele palju sarnasem kui inglise keel, nii et need sõnad ja laused, mis Z eesti keeles ära on õppinud, tulevad tal välja ilma aktsendita - ilmselt on hääldusaparaat temal selleks palju paremini kohandunud kui suvalisel valgel austraallasel!

Miks peaks eestlane üldse nahavärvist mõtlema?
Solaariumisõltlasi on siin vähe, valgeid tonte veidi rohkem, aga jalgu nad just ka ei jää........
Ja siis satun mina, padukodune hele konnake, keset neid nahavärviteemasid - kuna mu mõlemad siblingud on otsustanud meie suguvõsa nahavärvipaletti rikastada!

Venna väljavalitu on imetore inimene!
Umbes kuu aja pärast näen esimest korda ka Õe südame-meest... :)
Põnev!
:)

Rõõmsat suve teile, tupsu-trullikesed! :)