Plärtsaki tagasi argipäeva!

Olen nüüd maalt tagasi... peaaegu - pole kodus veel päris kohanenud! :D

Nädalake möödus hirmus ruttu.
Algul olid Vennal veel teised külalised, I&I, eesti-saksa segapaar, aga eks me suhtlesime ikka inglise keeles.
Naissoost I on elukutselt fotograaf ja pildistas meid Z (vennanaise) palvel ükspäev. Me pidime kenasti riidesse panema ja puha..., minu puhul tähendas see teksapükse ja jopet - külm oli! Kuna nägin pilte alles mõned päevad hiljem, oli I juba läinud ja ma ei saanud temalt küsida, miks tema piltidel näevad inimesed välja sellised nagu nad on oma parimatel päevadel... Oleks hirmsasti teada tahtnud küll..., et mis objektiivi ta kasutas või milles asi.

Igatahes panen oma kalli vennanaise loal temast siia kaks pilti, mis I tegi:

Z ei kanna meiki, selline ta ongi - meie aborigeenitar :) Natural beauty! xx
Teise pildi peal ta ei poseeri ega tea, et pildistatakse - Vend tuli ütlema, et aeg on lapsed magama panna.
See tähendab, et Z paneb Leenu kärusse ja jalutab ta tuttu, samal ajal kui Vend püüab Maša võrevoodisse ajada.



Järgmiseks mu õe telefoniga tehtud pilt, kus on peal ka külalised I&I... selle pildi avaldamiseks ma kelleltki luba ei küsinud... aga noh... vend kui kõige suurem avalikustamise vastane on pildile jäänud vaid kättpidi. Mina irvitan suurt salatipotti süles hoides magusasti, sest usun, et minu selja taga pilte klõpsiv õde mind pildile ei võta :D

Sellel pildil on siis Z, I&I - meessoost I hoiab süles Leenut -, minu Issake ja moi!
Parem käsi pildi vasakul allserval kuulub vend R'le.
Keset lauda on äsja suitsutatud lõhe... oh, nämm! :)

Ainsad pildid, mis mina tegin, said võetud Vihula vana saeveski taga...
Kõik kogu aeg pildistasid... Õele tuleb augustis 6 päevaks tema Hindu külla ja õde pildistab ja saadab talle kogu aeg kõike, et tema kultuurišokki vähendada. Hindu on sündinud ja kasvanud Dubais ja nii linnapoiss, et pea-aegu kardab loodust, hihii! Ta parem sõidab piknikunurmelt paar korda lähimasse bensiinijaama, kui käib keset metsikut loodust põõsa taga pissil, hehehe!!!
Ja Vend muidugi pildistas oma titakesi, samuti Z, ja I pildistas ka kõiki... Sain aru, et mulle pole vastumeelt mitte pildistamine vaid pildistaja soov, et ma pildil hea välja näeks :D Tundsin end teismeeast saadik kehvasti, kui tuli pildile jääda..., aga nüüd, kui see klõpsimine oli nii valimatu, ei huvitanud mind enam, kas ma näen kuidagi välja ka või ei ja kas see kuhugi üles riputatakse. Loodan, et teised tunnevad sama! :D


Ah, no minu pildid siis.
Venna lastest ei tohi tegelt pilti panna, aga usun, et Maša tõesti pole ära tuntav ja ühel pildil on ta üldse nägupidi sillakäsipuu varjus.
Tädikene piltidel on minu Õde S :)

Vend oli üllatunud, kui asusime ära minema - et kuidas need 8 päeva juba läbi said...?

Ka mulle jäi sealviibimine ootamatult lühikeseks...

Kuidagi harjumatu oli elada keset nii paljusid kalleid inimesi... :D

Kogu aeg käis üks patsutamine, kallistamine ja musutamine - VT'st polnud aega puudust tunda:

kuhu iganes vaatasid, oli seal vähemalt üks kallipall, 

keda väntsutada või mupsutada või kaisus hoida.

Kuid kassi (c'est moi!) ära olles asus üks rott hoogsalt pidutsema...

Suht nõme, ma leian...

A nüüd on mammi kodus ja pidu läbi, klõps!

Lubasin VT'le, et ei jäta teda kunagi enam 'üksi' maha...

Lastele rottide peod ei meeldi!

Anyway, kas pole mu vennanaine tõeline kaunitar? :)