kolmapäev, 30. jaanuar 2013

Numpsikud

Niisiis, nüüd olen ma enam-vähem kõik lähedased kurssi viinud tõigaga, et Poisu on minevik.
Kõik küsivad, kas ma ise olen rahul, ja kui ma ütlen, et olen, ja isegi õnnelik, siis on ka nemad kõik õnnelikud :D
Olen liigutatud sellest, kuidas kõik minusse usuvad :) - sellesse, et tegin igal hetkel õige valiku :)

Ikka öeldakse, et igal inimesel on mingi anne - tuleb see vaid üles leida
Kunagi oli mul hea lauluhääl, aga kui ma seda teismeeas mitu aastat eriti ei kasutanud, siis see kadus. Nüüd laulan lihtsalt enamikust paremini :D ja pean viisi. Mingiks andeks ma seda pidada ei saa. Ja ma mõtlesin, et mina olen siis vist see kurb erand, kel pole ühtegi annet, millega maailma ilusamaks teha.

Aga möödunud aasta jooksul ma taipasin, et ma oskan inimesi armastada - ja et see pole sugugi väheoluline ega tavaline. Arvan, et sellepärast mulle kõik andeks on antud, et on ilmselge, et kõik, mis ma teen, on tehtud armastusega ja armastuse (või selle puuduse) pärast. Anyway, isegi kui ma pakun vaid õelikku- või üldist ligimesearmastust, on see rohkem kui mõnigi kusagilt mujalt eales saaks - ma arvan.
Ja sellepärast kõik minuga praegu nii rahul ongi. Igatahes tunnen ma end nüüd siinsamas vanas kodus uuesti avastatuna ja vägagi poputatuna. Mis ongi õige :), sest mina hellitan kõiki alati kõigest jõust :D, this is what I do best. Elu on lill! :)

*

Pilt: weheartit.com





Kommentaare ei ole: